Sucksdorff: turg ärkas varjusurmast

Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht Mika Sucksdorff teeb kokkuvõtte tänavusest I kvartalist kinnisvaraturul.

2010. aasta 1. kvartal pakkus kinnisvaraturule palju huvitavat. Tehingute arv kasvab ning Harjumaa korterite pakkumiste arv suureneb. Kinnisvaraarendajad alustasid uute projektidega ja välisinvestorite huvi Eesti kinnisvara vastu on jätkuv. Lisaks on töötute arv languses ning õhus euro-ootuse psühholoogiline mõju.

Sesoonsusest lähtuvalt oli tänavu 1. kvartalis Harjumaal 25% vähem tehinguid kui eelmise aasta viimases kvartalis, kuid võrreldes mulluse 1. kvartaliga oli kasvu määr juba  27%. Ostetakse odavamaid kortereid oma vahenditega, kuid selgelt on aktiviseerunud ka kallimate korterite ja majade müük.

Nõudlus on suurte 3-4-toaliste (ligi 100 m2) ja kallite korterite (hinnaga ligi 3 mln krooni) järele. Ostjad on aru saanud, et hinnapõhi on läbitud ja nüüd on õige hetk osta.

Eriti aktiivne on kesklinna korteriturg. Ostjate hulgas on järjest enam investoreid ning ka üha enam noori inimesi, kes pole enne laenu võtnud ja otsivad endale eluaset.

Üürikorterid kesklinna piirkonnas on jätkuvalt nõutud ja nõudlus on peamiselt alljärgnevate hindadega:

1) 1-toalised  2 500 – 3 500 kr/kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed;
2) 2-toalised  3 500 – 4 500 kr/kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed;
3) 3-toalised  4 500 – 6000 kr/kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed.

Kesklinnas on üürikorterite turul jätkuvalt märksõnaks parkimiskohtade olemasolu ja korterite väga hea seisukord. Kindlasti peab nendes korterites olema korralik köögimööbel koos tehnikaga ning samuti garderoobikapid.

Kristiine ja Mustamäe piirkonnas lähevad hästi kaubaks heas seisukorras või kapitaalremonti vajavad korterid. Näiteks 2-toalise heas seisukorras korteri võib soetada Kristiines 600 000 - 700 000 krooniga ning 2-toalise remonti vajava korteri Mustamäel 400 000 - 450 000 krooniga. Hinnad on väga mõistlikud. Oluline on korteri ostu puhul kindlasti maja üldine seisukord ja toimiva korteriühistu olemasolu. See on muutumas juba trendiks, et kui ostjal on võimalus valida kallima korteri, aga korras maja ja odavama korteri ning mitte korras maja vahel, siis langeb kaalukauss kallima korteri poole.

Kruntide turg on ärganud varjusurmast ja muutunud taas aktiivsemaks. See on hästi postiivne, et inimesed on jälle hakanud hindama maad. Otsitakse linna servadesse jäävaid krunte, mille hinnad on vahemikus 700 000 – 1 000 000 krooni.

Tallinn on trendinäitaja ja ülejäänud teised Eesti piirkonnad on võrreldes Tallinnaga pooleaastases nihkes. Mujal on märgata seda arengut, mida me nägime Tallinnas ja Harjumaal eelmise aasta suvel, kus hindade langus peatus ja tehingute arv hakkas tasapisi kasvama.

Kultuurilinnas Viljandis on märgata kinnisvaraturu elavnemist ja tehingute arvu tõusu. Kuigi hinnatõusust on veel vara rääkida, on siiski kallimate korterite hinnad, mis kõige rohkem langesid, pisut tõusnud ja tehinguaktiivsus ka kasvanud.

Suvepealinnas Pärnus jätkasid kinnisvarahinnad 1. kvartalis langust ja tehingute arv oluliselt ei tõusnud. Kuigi statistiliselt oli näha 30% kasvu, oli tegemist paljude nn “ümberkantimistega”, mitte ostu-müügitehingutega. Hea meel on tõdeda, et kevad on toonud Pärnus positiivse muudatuse ka välisinvestorite osas. Soomlased on turule tagasi tulnud ja turu aktiivsust on selgelt näha. Seega ootame, et aasta 2. kvartal tuleb juba palju aktiivsem, kui seda oli 1. kvartal. Maakonna turg on veel madalseisus, tehinguid on vähe ja needki üksikute maamajadega.

Rakveres on huvitav muutus toimunud, kuna 1. kvartalis oli seal suurem käive kui eelmise aasta üheski kvartalis. Tundub, et kõige hullem on möödas.
Kui jaanuar oli tegus kuu tänu detsembri aktiivsusele, siis veebruar oli palju vaiksem. Alates märtsist sai uut hoogu elamispindade hindamine, mitte ainult ostuks, vaid ka ehituslaenuks. Üüritehingute osakaal  oli 1. kvartalis müügitehingutest suurem, kuna alla keskmist palka teenivad inimesed pigem üürivad kodu.

Ida-Viru maakonnas on aasta esimesel kolmel kuul olnud elukondliku kinnisvara müüke viiendiku võrra vähem, kuid samas ärikinnisvara ostude-müükide ja üürileandmiste arv on sama suurusjärgu võrra tõusnud, võrreldes  2009. aasta esimese kvartaliga.

Elavnemine on toimunud ärikinnisvara üüriturul ja eelkõige suuremates keskustes nagu Narva ja Jõhvi. Seda soodustavad üürileandjate-  ja üürnikevahelised paindlikumad kokkulepped, mis aitavad vähendada piirkonnas äriotstarbeliste üüripindade vakantsust.

Ida-Viru elukondlikul kinnisvaraturul on märgata hinnalanguse ralli selget peatumist. Ka pakkumiste arv on vähenemas, mis loob eelduse hindade stabiliseerumiseks ning pikemas perspektiivis ka tõusuks.

Ülikoolilinnas Tartus on olnud tehingute arv 1. kvartalis tõusuteel. Ruutmeetrihinnad on jäänud 11 000 – 12 000 krooni vahele ja on olnud stabiilsed. Arendustegevus on aktiviseerunud. Näiteks Ida tänava uuest arendusprojekti 15 korterist on juba 5 müüdud ja üks broneeritud. Uute arenduste korterid müüdi hindadega 15 000 – 16 000 krooni/m2 ning järgmistel majadel on oodata juba kõrgemat m2 hinda.

Saaremaa kinnisvaraturg on jaanuari lõpust, veebruari algusest aktiivseks läinud. Ostetakse odavamaid kortereid hinnavahemikus 200 000 – 400 000 krooni. Ostjaskond on pigem kohalikud inimesed, kuid kevadega on lisandunud järjest rohkem suvekodu otsivaid välisinvestoreid. Otsitakse ka vanu maju Kuressaare linnas kuni 800 000 kr ja endiselt on nõudlus maamajade ning vanade taluhoonete järele hinnavahemikus 300 000 – 400 000 krooni. Samuti on ka eksklusiivsetele objektidele huvilisi tekkinud.

Nüüd, kui kinnisvaraturg on ärganud mitmes linnas varjusurmast, on näha positiivseid signaale. Turg on stabiliseerunud ning otsib uusi võimalusi.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed