Domus Kinnisvara: kasutusloa puudumine jätab tehingu pooleli

Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino kirjutab, et kinnisvara ostjad on hakanud rohkem kasutusloa olemasolu nõudma ning kui see puudub, võib tehing pooleli jääda.

Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Nii ütleb 2002. aastal vastu võetud ehitusseadus.

Tuleb tõdeda, et seaduse paragrahv 32, mis defineerib kasutusloa mõiste, on senini olnud küllalt teoreetilise tähtsusega, mille praktikasse juurdumine on võtnud aega. Küllap oleks see ajaperiood veninud veelgi pikemaks, kui kinnisvaraturu kukkumist Maracoti sügavikku poleks toimunud.

Seaduse jõustumise järgne viisaastak möödus Eesti kinnisvaraturule esialgu rahuliku traavimise ja hiljem juba hoogsa galopi käigus, kus ei müüjaid ega ostjaid huvitanud kasutusloa olemasolu. Olukord on märkimisväärselt muutunud viimase kahe aasta jooksul, kus avalikkuse ette tulnud on tulnud kümned juhtumid kasutusloa puudumisest tingitud probleemidest ja pankrotistunud kortermajade arendajate puudulikust dokumentatsioonist.

Täna nõuavad väga paljud kinnisvara ostuhuvilised kasutusloa olemasolu ja kui see puudub, siis on see argument tehingu ärajäämiseks. Kui ikka ostjal on võimalik valida kahe enam-vähem võrdse pakkumise vahel, siis ta valib selle objekti, millel kasutusluba on olemas. Ostjad on endale teadvustanud, et hoonele kasutusloa taotlemine on omaniku kohustus.

Kui notaris käidud ja asjaõigusleping sõlmitud, siis on kasutusloa hankimine juba uue omaniku probleem, kui selle kohta pole müügilepingus märgitud eraldi kokkulepet. Muidugi võib ostja alati ette võtta lepingust taganemise tee, aga sellele keerukale ja kulukale protsessile ei taha enamus inimesi minna. Ja enamjaolt pole see ka mõistlik, kui hoone ise tegelikult täiesti korras on.

Kuigi vettpidavat statistkat kasutuslubade olemasolu kohta pole kuskilt võtta, siis palju on olnud juttu sellest, et kasutuslubade puudumine on eelkõige uute kortermajade probleem. See ei ole vale väide, kuigi on väidetud ka seda, et hoopis eramajadest puudub ligikaudu 70 protsendil kasutusluba.

Aga uuemate kortermajade puhul tasub kindlasti olla tähelepanelik. Kuna mitmed kortermajad on ehitatud osade kaupa, siis on meie praktikas esinenud ka juhtumeid, kus ühe tervikliku kortermaja kahel trepikojal on olemas kasutusluba, aga ühel trepikojal mitte. See tähendab, et ostjad peavad olema tähelepanelikud ja kontrollima järgi, et ikka konkreetsel korteril on kasutusluba olemas.

Kõige lihtsam viis seda teada saada on küsida professionaalse kinnisvaramaakleri käest või siis vaadata ise järgi ehitisregistrist. Selleks tuleb minna aadressile www.ehr.ee. Juhin aga tähelepanu sellele, et kui kasutusluba on väljastatud enne 2003. aastat, siis ei pruugi vastav märge elektroonilises andmebaasis olla. Täpsustav telefonikõne kohaliku omavalitsuse ehitusjärelvalvega tegelevale spetsialistile ei tee kindlasti halba.

Ostjatel ei maksa ka eeldada, et kasutusluba võib puududa ainult uutel kortermajadel. See tasub üle küsida ka vanemate majade puhul. Alles hiljaaegu vahendasid Domuse maaklerid ühte korterit Tallinnas, Kristiine linnaosas, mis asus Stalini-aegses majas ja kus kasutusluba puudus. Kuna ostja poolt oli kasutusloa nõue kindel, siis aetigi vajaminevad paberid kiiresti korda.

Olgu siinkohal lisatud, et enne 22.07.1995.a. ehitatud hoonele kasutusloa taotlemine toimub lihtsustatud korras ja kohalik omavalitsus ei pea kontrollima ehitise kooskõla ettenähtud nõuetega. Ehitise kasutusloa vorminõuded on kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt ja leitavad siit.

Kasutusloal on oma selge mõte ja tähtsus kindlasti olemas. Juba ehitusseadus ütleb, et kasutusluba väljastatakse vaid sellisele ehitisele, mis vastab ettenähtud nõuetele ja mida võib kasutada. Teisisõnu on kasutusluba kinnituseks nii olemasolevale omanikule kui ka ostjale, et ehitis vastab nõuetele ja seda saab ohutult kasutada. Viimane argument on ajal, mil majadel kukuvad rõdud alla, katused varisevad sisse ja inimesed vigastavad end treppidel olulise tähtsusega ainuüksi võimalike kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite peale mõeldes.

Kokkuvõtteks soovitan säilitada kinnisvaraturu osapooltel kainet mõistust, sest ka kasutusloa teemaga võib liigselt üle mõelda ja tähtsustada rohkem, kui asi seda väärt on. Tuletan meelde, et Eestis on olemas tuhandeid maju, mis on ehitatud aastakümneid tagasi ja kus inimesed elavad õnnelikult sees, vaatamata sellele, et kasutusluba puudub.

Kasutusloa puudumine ei takista kinnisvaraga tehingute tegemist. Küll aga on oluline, et tehingu osapooled teaksid, kas kasutusluba on olemas või siis mitte.

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed