Autor: Alevtina Zolotkova • 15. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aasta jooksul lahkus 40 000 töölist ehitussektorist, ülejäänud saavad 30-50% väiksemat palka. Ehitusettevõtjate liidu juht Indrek Peterson kinnitas, et võrreldes 2008. aastaga langes 2009. aastal tööde maht üle kolmandiku.

"Möödunud aastaga kahanes meil töömaht 50% ning tänavu see tendents jätkub," ütles Ida-Virumaa ettevõtte AS Vant juhatuse esimees Juri Barkov. Ehitamine soikus mitte ainult Ida-Virumaal.

"Mahud hakkasid langema möödunud aastal. Täna on meil peaaegu poole vähem tööd," kinnitas kolleegi sõnu ASi Harju Ehitus juhatuse liige Aare Neudorf.

Ehitusmaterjalide tootjad laiutavad samuti käsi. "Tootmismahtude langus algas 2008. aastal ning nüüdseks on nõudlus kahanenud 40 protsendi võrra," lausus ehitusmaterjalide tootjate liidu juht Enno Rebane.

Indrek Petersoni sõnul on kõige hullemad ajad veel ees, kuna majandusliku olukorra paranemist pole kuskilt oodata. Kõige raskem saab olema alltöövõtjatel, lisas ta.

Petersoni ütlusel märgivad liitu kuuluvad ettevõtted lepinguid sõlmides, kui palju hinnad võivad tõusta, aga alltöövõtjad seda ei tee. "See tähendab, tekivad lisakulutused ning risk, et kasum tuleb väiksem. Usun, et järgmisel aastal saabub murdepunkt ning paljud ettevõtted lõpetavad tegevuse," jätkas ta.

Paljud firmad tulevad ots otsaga kokku ainult tänu riigi tellimustele. Petersoni sõnul on praegu pea ainsad tellijad riik ja omavalitsused, eratellijad on peaaegu kadunud. "Oletan, et järgmisel aastal tööde mahud langevad veelgi. Kui olukord ei muutu, siis umbes aasta pärast algava surve tõttu ehitusmaterjalide ja -tööde hinnad hakkavad jälle kasvama. Siis kaotame viimasedki tellijad," rääkis ta.

Harju Ehituse juhatuse liige Aare Neudorf lausus, et 2010. aasta tuleb nende jaoks veel raskem, kuna inimestel pole raha isegi korteri remondiks. "Tõus ehitussektoris tuleb umbes aasta pärast olukorra paranemist riigis. Võimalik, et 2011. aasta tuleb parem, kuid endised mahud ikkagi ei taastu," märkis ta.

Indrek Petersoni hinnangul võib olukorda ehituses päästa riik konkreetsete abinõudega. Näiteks eraldades raha majade renoveerimiseks. See mitte ainult ei tooks rahad ehitusse tagasi, vaid ka võimaldaks luua uusi töökohti.

"Kahjuks valdkonna taastamise meetmed ei sõltu meist. Kui tulevad investeeringud ning klientide arv kasvab, siis paraneb ka olukord. Vastasel korral ei juhtu midagi," nentis Rebane.

ASi Vant juhatuse liikme Juri Barkovi sõnul ei taasta ükski meede kriisieelset taset, mil tööde maht oli kaks-kolm korda kõrgem. "Meie prognooside kohaselt tulevad 2010 ja 2011. aasta rasked, kuigi ausalt öeldes, raskemaks enam minna ei saa," ütles ta.