Saku Metall: toetused on kui palsam haavale 

Majandusminister Juhan Parts saatis kooskõlastamisele seadusemuudatuse, mis suurendab KredExi ettevõtluslaenude tagatiste kogumahtu 2,5 miljardi kroonini, muidu tuleks nende väljastamine varsti peatada.

Saku Metalli müügidirektori Jüri Kaleviste sõnul on ettevõtjatele mistahes toetus „alati nagu palsam haavale, eriti tänases situatsioonis ehitusturul tegutsejatele“. Kaks aastat tagasi küsisid ka nemad KredExilt laenu eksporditegevuseks, aga Saku Metallile sai piiravaks asjaoluks liiga suur töötajate arv, mis ületas 250. „Oleme tänaseni sedavõrd hea likviidsusega ettevõte, et meil pole tekkinud probleemi pangalt vajalikku krediiti saada,“ märkis Kaleviste.

Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse (KredEx) prognooside kohaselt ületab ettevõtjate ja pankade nõudlus riiklike laenutagatiste järele seadusega lubatud 1,5 miljardi kroonise maksimummäära tänavu suvel.

15. veebruariks jõudis tagatiskohustus 1,16 miljardi kroonini. Viimase poole aasta jooksul on kohustuste portfell suurenenud 50 miljoni võrra kuus.

Parts peab oluliseks olemasolevate laenutagatiste mahu suurendamist, kuna see elavdab majandust, seisab ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas. „Vastasel korral tuleks laenutagatiste väljastamine peagi peatada,“ kirjeldab seletuskiri alternatiive.

Nordea Finance Estonia juhatuse esimees Silver Kuus ütles, et tervikuna on seaduseelnõu sõnum hea, kuna kasvab ka ettevõtetele antavate liisingute ja laenude maht. „Garantiid taotlevate ettevõtete segmentide laiendamine on samuti väga positiivne uudis ettevõtlussektorile,“ lisas ta.

Nordea Finance väljastas 2009. aastal uusi liisingkrediite ligi kahe miljardi krooni ulatuses, tõustes aasta kokkuvõttes turu suurimaks liisingfinantseerijaks. Eesti liisingturu 2009. aasta uusmüügi kogumahust moodustas Nordea Liisingu turuosa 33%.

Ka DnB Nord Liisingu juht Ando Uus märkis garantiide mahu tõstmise tugevat mõju. „See mõjub kindlasti positiivselt, et riik oma õla alla paneb, seda lihtsam on alustatavatel ja pisematel ettevõtetel laenu võtta,“ kommenteeris ta. Uus lisas, et DnB Nordi hinnangul vajab riigi tuge suur osa praegusest ettevõtluslaenude turust.

Ta märkis, et kui vaadata riiklike garantiide saajaid, pole need üksnes väikeettevõtted, vaid ka suured. „Garantiide kasutamine oleneb tegevusvaldkonnast, kas siis tootmiseks, ekspordiks, koolituseks või muuks,“ täpsustas ta.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

september 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed