9. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kinnisvara ostujõud viimase kuue aasta kõrgeim

Swedbank väidab, et kinnisvarahindade alanemine on tõstnud perede kinnisvaraostujõu viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele. Panga analüüs näitab, et keskmise netopalga eest sai mullu osta keskmiselt 1 korteriruutmeetri.

Kui 2006. ja 2007. aastal ületas korteri keskmine ruutmeetrihind keskmist netopalka peaaegu kaks korda, siis 2009. aastal langesid kinnisvarahinnad keskmisest netopalgast kiiremini ning esimest korda kuue aasta jooksul on korteri keskmine ruutmeetrihind võrdne keskmise netopalgaga, kirjutab pank kuukirjas.

Teise näitajana võib välja tuua indeksi Housing Affordability Index (HAI), mis iseloomustab, kui taskukohane on keskmise sissetulekuga inimesel võtta laenu tüüpilise kinnisvara ostuks. HAI väärtus 100 või üle selle näitab, et keskmine sissetulek on piisav, ostmaks laenuga tüüpilist kinnisvara. 2009. aastal oli indeksi väärtus esimest korda üle 100 ning seega on võrreldes varasemate aastatega kinnisvara inimestele kättesaadavam.

Nii netokuupalga ja keskmise ruutmeetrihinna võrdlus kui ka HAI näitavad selgelt, et keskmine palgatase Eestis on praegu paremini vastavuses kinnisvara hinnatasemega. Eestis ostetakse aga kinnisvara enamasti laenuga ning 2009. aastal kahanes Eesti elanike laenuvõime 20 miljardi krooni võrra.

Laenuvõimet on eelkõige kahandanud suur töötus, mis on ka peamine põhjus, miks kogusissetulekud langesid mullu alla 2007. aasta taseme. Koos laenuvõime vähenemisega kahanes 2009. aastal esimest korda ka leibkondade koguvõlg. Seega, ühelt poolt on kinnisvara hinnatase praegu soodne. Teisalt on Eestis majanduskeskkonnast tulenevalt palju neid inimesi, kelle sissetulek on vähenenud või kadunud ja kes ei saa seetõttu ka olukorda ära kasutada ning soodsa hinnaga kodu osta.

Turul on selgelt eelisseisundis üle keskmise sissetulekuga inimesed. Swedbanki hinnangul on neil inimestel potentsiaali laenuvõime kasvuks 46 miljardit krooni ning laenuga võiks eluaseme osta veel 25 000-30 000 leibkonda. Nii kaua kui Eestis on kõrge töötuse tase, ei saa ka kinnisvarahinnad oluliselt tõusta. Samas, kuna teatav kindlustunne on saavutatud, ei ole näha ka hindade langust.

Keskmine netopalk ja keskmine ruutmeetri hind, kr2004      5700     8100

2005      6400     108002006      7600     159002007      9100     181002008    10500     157002009      9900      9900

HAI (Housing Affordability Index )2004 - 78

2005 - 782006 - 562007 - 512008 - 632009 - 115

 

 

 

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785