9. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Märtsis toimunud uuringu kohaselt hindavad 58% EKI ekspertidest Eesti majandusolukorda kuue kuu pärast paremaks, samas kui 42% leidis, et olukord jääb samale tasemele. Olukorra halvenemist ei ennusta keegi.

Esimese kvartali majandusolukorda peeti üldiselt siiski raskeks (79% ekspertidest), hinnates märtsis majandusolukorda 1,8 punktiga, mis on eelmisest, detsembrikuu hinnangust, pisut madalam. Nii investorite kui ka eratarbijate ebakindlus on jätkuvalt suur. Samas on selgelt paranenud meid ümbritsev majanduskeskkond, muutes kaupade ja teenuste eksportimise kergemaks.

Majandususalduse indeks aga näitab, et kindlustunne on paranenud kõigis majandussektorites. Võrreldes aasta taguse ajaga on olukord paranenud nii teeninduses, tööstuses, kaubanduses, ehituses ja ka tarbijate hulgas.

Kui 2009. aasta majanduslanguse üheks peamiseks põhjuseks oli ekspordi vähenemine, siis valdav osa EKI ekspertidest usub, et Eesti eksport eelkõige just Soome ja Rootsi sel aastal kasvab.

Investeeringute olukorda hindasid EKI eksperdid majanduse üldolukorrast halvemaks, sest investeerimise aktiivsus püsib endiselt väga madalal. Selle põhjuseks peetakse olemasolevate tootmisressursside alarakendust ning pankade rangete nõudmiste poolt põhjustatud madalat laenunõudlust.

Majanduse arengu peamisteks piduriteks on jätkuvalt vähene nõudlus ning suur tööpuudus. Positiivsest küljest on võrreldes sama perioodiga 2009. aastal kõikide probleemide, välja arvatud tööpuudus, raskustase praeguseks oluliselt alanenud, mis näitab, et majandus on kriisist väljumas.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles neljapäeval EKI pressikonverentsil, et Eesti on üles näidanud ääretult head kohanemisvõimet kiirelt muutuvates oludes ja jõudnud murdepunkti, kus asjad saavad vaid ülesmäge liikuda.