1. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Näidiselamuks on oodatud kandideerima 5-korruselised kuni 5 trepikojaga ja vähemalt 30 korteriga Tallinna elamud. Korterelamul ei tohi olla võlgnevusi teenusepakkujate ees ning eelistatud on korterelamud, kus pole teostatud olulises osas rekonstrueerimistöid.

Konkursi võitja saab hulgaliselt soodustusi ning mitmed kulutused tasuvad projekti partnerid:

- Swedbanki ja KredExi kuni 20 aastase perioodiga renoveerimislaen 1% fikseeritud intressi ning lepingutasuta- taastuvenergiaallikaga seotud soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi soetamise ja paigaldamise kulude katmine kuni 1 miljoni krooni ulatuses Kliima- ja Energiaagentuuri poolt- elektrisüsteemi rekonstrueerimistööde teostamine kuni 100 000 krooni väärtuses Eesti Energia poolt.- rekonstrueerimistööde omafinantseeringu kompensatsioon summas kuni 300 000 krooni Tallinna linnalt- Energiaaudit, rekonstrueerimistööde projekt, projektijuhtimine ja omanikujärelvalve- Individuaalse küttekulu jaotussüsteemi paigaldamine

Swedbanki korterühistute valdkonna juhi Janis Pugri sõnul elab ca 70% Eesti elanikest korterelamutes. „Eestis puudub täna näide terviklikust renoveerimislahendusest, selle lahendab käesolev projekt, kus tähelepanu pööratakse nii elamu kasutusea pikendamisele, energiasäästlikkusele kui ka välisilmele. Äärmiselt oluline on ka tagada tervislik sisekliima,“ võttis ta kokku projekti eesmärgid.

KredExi juht Andrus Treieri sõnul annaks tark käitumine maja korda tegemisel küttekuludelt säästu vähemalt 40% ulatuses. Nii on näiteks mõõdetud Tallinnas Paldiski mnt 171 asuvas korterelamus, mis renoveeriti 2006.–2007.aastal. „Eesti elamufondi on võimalik muuta märkimisväärselt energiasäästlikumaks, kuid selle saavutamiseks on investeeringud möödapääsmatud. Investeeringu finantseerimisel pakuvad nii soodne laen kui ka laenukäendus olulist ja märkimisväärset abi,“ märkis Treier.

Eesti Energia energiasäästu projektijuhi Mikk Saare sõnul nõustab Eesti Energia oma kliente igapäevaselt - analüüsib energiaauditi ja energiamärgiste raames hoonete energiatarbimist, tuvastab energiakadusid ja pakub võimalusi nende vähendamiseks. „Meie kogemus on selgelt näidanud, et nendes korterelamutes, kus on energiakadude vähendamiseks ette võetud põhjalik renoveerimine, on säästetud kümneid ja isegi sadu tuhandeid kroone. "Tervislik ja säästlik kodu" pilootprojektist saab hea õppematerjal kõigile, kes otsivad terviklahendusi oma elamiskeskkonna parandamiseks," ütles Saar.

Kliima ja Energiaagentuuri juhi Kristiina Rebase sõnul ei tohiks korterelamute renoveerimisel unustada kvaliteetse sisekliima loomist. „Nõukogude ajal ehitatud paneelelamutes on reeglina väga kehv ventilatsioonisüsteem, mis võib põhjustada hallituse teket siseruumidesse. Hoone välisfassaadi soojustamisel muutub see probleem aga veelgi teravamaks, sest kogunev niiskus ei pääse enam välja ning hakkab kahjustama hoone konstruktsioone ning hoones elavate inimeste tervist. Kvaliteetse ventilatsioonisüsteemi paigaldamine võib lisaks tervislikule sisekliimale aidata kokku hoida ka kütteks ja sooja vee tegemiseks kulutatavat energiat,“ märkis Rebane.

Projekt sünnib koostöös partneritega: KredEx, Kliima-ja Energiaagentuur, Tallinna linn, Eesti Energia, Tallinna Tehnikaülikool jt.