31. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahendab EL toetusi kokku 17 erineva meetme kaudu, mille kogueelarvest moodustab EL osalus 11,3 miljardit krooni. Kõik toetused ei ole küll otseselt keskkonnaehitusega seotud, sest rahastatakse ka näiteks keskkonnahariduse andmise ja looduskaitsega seotud infrastruktuuri.

Suurema osa keskkonnaehituslikest projektidest moodustavad ühtekuuluvusfondi veemajanduse infrastruktuuri arendamise projektid. Nimetatud meetme kaudu on tänaseks positiivse rahastusotsuse saanud 47 projekti toetuse kogumahuga 5,4 miljardit krooni.

Käesoleval aastal plaanitakse veemajanduse infrastruktuuri meetme raames EL toetust välja maksta kokku 910 miljonit krooni. Ülejäänud KIKi vahendatavatest meetmetest on vastav prognoos 610 miljonit krooni.

KIK on suuremahuliste meetmete osas valdava osa otsuseid teinud. Kuna projektid on alles käivitumas, siis muutustrende võrreldes varasemate aastatega välja tuua ei saa. Üheks trendiks võib siiski märkida, et pärast hangete läbiviimist on projektid osutunud esialgselt taotluses kavandatust oluliselt odavamaks. See võimaldab projekte ellu viia väiksema raha eest ehk teha vähemaga rohkem.

KIKi energeetika sektori maht on laienenud ja laieneb tõenäoliselt jätkuvalt tänu Eesti riigi ja erinevate välispartnerite vahel toimuvast kvoodimüügist saadavale tulule. KIK ootab pikisilmi taotlejaid jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamise ning nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemise taotlusvoorudest osa võtma. Neis meetmetes on hulk keskkonnaehituslikke tegevusi nõudvaid toetusi, näiteks prügilate sulgemistööd ja jäätmejaamade ehitamine.

Keskkonnaehituses on probleemiks hangete vaidlustamised, mille tagajärjeks on viivitused projektide elluviimisel. Hangetega seotud vaiete vähendamiseks oleme koostöös Ehitusettevõtjate Liiduga välja töötanud raamtingimused, mis peaksid andma suuniseid toetuse saajale hankedokumentide koostamisel.

Teise päevakajalise probleemina võiks välja tuua toetuse saajate omafinantseeringu võimekuse. Iga projekti puhul tuleb toetuse saajal panustada ka oma rahaga, kuid antud olukorras seda sageli napib.

htekuuluvusfondi veeprojektide puhul aitab seda probleemi osaliselt lahendada KIKi kaudu vahendatav Euroopa Investeerimispanga (EIB) laen. Muret teeb ka taotluste väga kõikuv kvaliteet ning selle parandamiseks korraldame ja nõustame toetuse taotlejaid.

Osa hankeid veel tegemata

Tänavused veemajanduse infrastruktuuri suurprojektid

- Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide rekonstrueerimine - EL toetus 480 mln krooni- Narva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekt - EL toetus 447 mln krooni.- Pärnu Kesklinna, Ülejõe ja Rääma linnaosade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise projekti - EL toetus taotluse alusel 262 mln krooni-Maardu linna veemajandusprojekti - EL toetus 265 mln krooniKuna projektid on rakendamisel ja kõiki ehitustöödega seotud hankeid ei ole läbi viidud, võib nende kogumaksumus muutuda. Näiteks võib tuua Pärnu projekti, kus läbiviidud hangete alusel on taotluses planeeritud tööde läbiviimiseks reaalne toetuse vajadus 96 mln krooni.