31. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaunise sõnul on kõige aktiivsemad piirkonnad just südalinn ja Kadriorg, ent vanalinnas on praegu nõudlus väiksem. „Neljatoaliste kesklinna või Kadrioru korterite osas suurusega alates 100 m2 valitseb suisa defitsiit,“ rõhutas Kaunis ja lisas, et selliste korterite puhul on kaks äärmuslikku varianti – nõutakse kas väga kvaliteetsete  siseviimistlusmaterjalidega renoveeritud kortereid või siis hoopis kapitaalremonti vajavaid.

„Kui klient leiab sobiva korteri, mis on keskmises või heas seisukorras, siis reeglina soovitakse korterit osta remontivajava korteri hinnaga,“ möönis ta.

Kaunis tõi näite, et Lembitu tänaval tuli 3toaline, kapitaalremonti vajav korter müügile 1,35 miljoni krooniga, ent kuna huvi oli suur, tõusis hind 1 637 000 kroonini. „Selliseid oksjoneid tuleb aeg-ajalt ette,“ märkis ta.

Investoritele pakuvad Kaunise sõnutsi huvi eelkõige kahetoalised korterid, hinnaklassis 1,2-1,5 miljonit krooni. Selliseid kortereid saab välja üürida hinnaga umbes 5000 krooni/kuu, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Kaunis kinnitas, et sellise hinnaga üürilevõtjaid leidub.

„Vanalinnas sõltub väga palju tänavast – ostjad ja üürnikud jälgivad väga, millisel tänaval korter asub. Eelistatakse vaiksemaid tänavaid, kus ei oleks öösiti lahtiolevaid baare/restorane,“ osutas ta ning selgitas, et ka parkimiskoha olemasolu on väga oluline.

Suuremate vanalinna korterite sihtgrupp on väga kitsas, osutas ta põhjusele, miks vanalinna turg on vaikne. „Välisinvestorid eelistavad südalinna osta uusi kortereid, kus on köögimööbel, saun ning mille juurde kuuluvad panipaik ja parkimiskoht. Samuti vaadatakse väga ilmakaari – et toas oleks valgust ning avarust,“ selgitas Kaunis ning lisas, et välisinvestorid ei mõtle tihti vigade peale, mis uutes majades välja tulevad.