18. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ida-Virumaa on olnud Eesti kinnisvaraturul üks suurimaid langejaid. Suuremates linnades Narvas, Kohtla-Järvel ja Jõhvis on hinnad kukkunud võrreldes tipuajaga keskmiselt pea 70 protsenti. Iseäranis märkimisväärne on Kohtla-Järve hinnatase: keskmine korteriomandi ruutmeetri hind on vaid 1600 krooni.

Sisuliselt tähendab see, et Kohtla-Järvel on võimalik soetada endale vaid 100 000 krooniga korralik kolmetoaline korter. Jõhvis ja Narvas on hinnatase küll suurusjärgu võrra kõrgem, kuid siiski on Ida-Virumaa madalad hinnad muutunud ostjaskonnale taas äärmiselt atraktiivseks.

Madalad hinnad on peibutanud turule kümneid, kui mitte sadu investeerimishuviga isikuid, kellest paljud on pärit Venemaalt. Ehkki ka suure idanaabri üldine majanduspilt pole kiita, on seal vaba kapitali siiski piisavalt ning läänepoolne piirilinn Narva koos väiksemate satelliitlinnadega on sattunud eelkõige Peterburi äriinimeste huviorbiiti.

Investorid on loomulikult erinevad. On ühe korteri ostjaid, kes jäävad hinnatõusu ootama, aga ka suurettevõtjaid, kes soovivad tulevikus terveid elamukvartaleid Narva linnas arendama hakata, otsides selleks sobivaid positsioone.

Sarnaselt teistele linnadele on mõistliku hinnaga investeerimisobjekte, eelkõige detailplaneeringuga elamumaid, vähe. Eranditeks on üksikud juba kosilasi leidvad maatükid olemasolevate arendusprojektide külje all. Ehedamaks näiteks on ehk „miljonäride maja“ naaberkinnistu Kraavi tänaval, mille hind jääb 2000 kroonile arendatava pinna ruutmeetri kohta. Arvestades tänaseid müügihindu analoogsetes arendusprojektides (2008-2009 oli „miljonäride maja“ keskmine müügihind 21 000 kr/m²) , on tegu ilmselgelt atraktiivse kaubaga.

Üldine hinnang Ida-Virumaa korteriteturule on mõõdukalt optimistlik. Tehingute arv on juba tõusuteel. Kui totaalse madalseisu ajal sooritati Narvas vaid 20 korteriomandi tehingut kuus, siis tänavu veebruaris kasvas see number juba 62-le. Ka teistes piirkondade on märgata olulist huvi kasvu ning seeläbi tehingute arvu tõusu.

Samas tuleb rõhutada, et kiiret hinnatõusu oodata tänavu veel pole. Sotsiaalsed probleemid on liiga suured, et korterite hinnad tõusma hakkaks. Küll aga tasub ka eestlastel mõelda soodsate investeerimisvõimaluste peale juba tõsiselt alahinnatud Ida-Virumaa kinnisvaraturul.