15. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid, kelle osa Euroopa ehitusturul on marginaalne ja jääb igaühe puhul 0,1% piiresse.

Suurimad ehitajad Euroopas on Saksamaa (21% ELi ehitusmahust), Suurbritannia (18%), Prantsusmaa (14%) ja Hispaania (11%). Ülemerenaaber Soome annab EL ehitusmahust aga 1,4%. EL-s tervikuna ehitati 2009. aastal 8% vähem kui aasta varem. Sealhulgas vähenesid hooneehitusmahud 11%, rajatiste ehk infrastruktuuri ehitusmahud aga suurenesid 2%.

Eesti ja Läti ehitusturu tippaastaks jäi 2007, Leedul aasta hiljem — Eesti ja Läti ehitusturule hakkas jahenev majandus mõju avaldama juba 2008. aastal, siis Leedu suutis veel ehitusmahtusid suurendada. Seda kiirem aga oli kukkumine 2009. aastal.

Eesti, Läti ja ka Leedu ehitustegevus on olnud suunatud põhiliselt siseturule, mistõttu on ehitussektori areng mõjutatud riigi üldisest majandusarengust. Vaatamata välisriikidesse tehtud ehitusmahtude kasvule viimastel aastatel on nende mõju kogu ehitustegevusele siiski väike. Välisriikidesse ehitamine andis mullu kogu ehitustööde mahust Leedus 3%, Lätis 4% ja Eestis 8%.

Baltimaade puhul vähenesid ehitusmahud mullu võrreldes 2008. aastaga kõige rohkem Leedus, järgnesid Läti ja Eesti. Tegemist on EL kõige suuremate kukkujatega. Samas meenub 2006. aasta kui Eesti ja Leedu paistsid silma ehitusmahtude suure kasvu poolest — Eesti oli EL esimene ja Leedu kolmas aastamahu kasvataja. Kõik kolm Balti riiki toovad mulluse ehitusmahtude vähenemise peamise põhjusena välja elamuehituse vähenemise.