1Partner Ehitus: talv oli osav vealeidja

1Partner Ehituse tegevjuht Üllar Hinno kirjutab, et viimase kahe nädala lumeõnnetuste statistika: tosinkond sissekukkunud katust, mitmed katuselt lumega kokkuvajutatud autod, haiglasseviidud inimesed, töömeestega uppikäinud tõstuk jne.

Kas tegemist on kehva projekteerimise või laiskade omanikega?

Ilmselt on mõistetav, et Lõuna-Itaalias ja Põhja-Soomes on väga erinevad lumeolud ehk lumekoormuste arvutamisel lähtutakse asukojast, kõrgusest merepinnast ja kohalikust ilmastikust. Maapinna lumekoormuse aluseks võetakse statistika ehk tüüpilised lumeolud, kuid selliselt, et selle iga-aastane ületamise tõenäosus on 2% - see tähendab, et arvutusel aluseks võetud tüüpset normi võidakse ületada keskmiselt üks kord 50 aasta jooksul.

Alati on võimalik hoone tellijal lasta projekteerida hoone, mis arvestab ja likvideerib ka selle 50 aasta jooksul tekkida võiva erijuhu. Küsimus on vaid lahenduse ratsionaalsuses ehk konstruktsiooni ehitamise kallinemises võrreldes seda hoone eluea jooksul ettetuleva paari-kolme lumekoristamisega.

Lume mahukaal on muutuv suurus, EVS- EN 1991-1-3 andmetel kaalub värskelt sadanud kerge lumi 1,0 kN/m³ - ehk siis 100 kilogrammi kuupmeeter, tunde või päevi seisnud lumi 200 kg/m3, nädalaid või kuid seisnud lumi 250-300 kg/m3 ja märg lumi 400 kg/m3.

Juhime tähelepanu, et omanik ei pea maja hooldama ja seahulgas katust puhastama ainult lume sulamisega, vaid kõiki ehitisi tuleb pidevalt hooldada. Teada on, et pidev hooldamine välistab hoone eluea jooksul suuremad remondid. Väga ülevaatlikult ja detailselt on kinnisvara omaniku ülesanded ja praktilised soovitused käsitletud Eesti Standardis EVS 807:2004 Kinnisvara korrashoiu tagamise tegevused.

Kindlasti tuleb talvel
1. Puhastada jooksvalt kergkonstruktsioonid (kuurid, autovarjualused, terrassikatused jms) ja varikatused, katusepealsed terrassid, rõdud jms lumest, kui lume paksus on üle 20-30cm.
2. Ei ole halb ettevaatusabinõuna katuselt üleliigne lumi maha lükata, isegi kui lume paksus on 30-40cm. Kuigi lumekoormuste puhul arvestatakse katuse kallete ja varuteguritega, siis olenevalt materjalist ja teostuse kvaliteedist, eelnevatest vihmavee läbijooksudest ja materjalide kahjustamisest (niiskus, hallitus, seenkahjustus vms) ei ole endal siiski mõistlik konstruktsioone piirolukordades katsetada.
Lume koristamata järgmine ei ole kokkuhoid, iga väiksemagi läbijooksu parandamine on kordades kallim kui lume koristamine.
3. Tuleb arvestada, et enamasti on katusekatete ülespöörded 30cm ja vältimaks sulamisel vee sattumist konstruktsiooni, katusel lumest puhastada korstnate ümbrused, neelud, liitumised seintega, tulemüüride ääred, lamekatustel ka räästatuulutus, läbiviikude ümbrused jms.
4. Puhastada kaldkatustel räästad, ripprennid ja allaviigud jääst ja lumest, tagada vee voolamine sadeveekaevu või majast eemale pinnasesse.
Sageli ei põhjusta vihmaveetorude ummistusi mitte lumi, vaid katusele juba sügisest jäänud puulehed ja muu praht, mis tekitavad ummistusi ja „veepaisusid” mille tõttu võib vesi pääseda üle vihmaveerenni ääre vihmaveetoru välispinnale, katusekonstruktsiooni vahele ja fassaadile.

5. Hoida puhtad automatiseeritud jalg- ja autoväravate käiguteed, vältimaks mootorite ja mehhanismide ülekeeramist ja väravate väänamist.
6. Jooksvalt hoida puhtad andurid (katlamajade välisõhu andurid, välisvalgustuse fotoreleede andurid, liikuvad valvekaamerad jms.)
7. Koristada vähekasutatavate uste ja akende (näiteks keldriuksed ja uukaknad) ette tekkivad lumehanged, sest puit kahjuks imeb endale niiskuse sisse, uksed paisuvad ja  hilisemal väljakuivamisel väänduvad, ei sulgu korrektselt vms.
Puhastada ka kevadel sageli kahekordsete akende vahele sulav või kondensaadina tekkiv vesi.
8. Mõistlik on lumest puhastada ka hoone sokkel, niiskus võib põrandaaluse tuulutusavadest või fassaadi tuulutusvahest sisse sulada. Krohvitud soklitega hoonetel imendub vesi kapillaarjõudude mõjul krohvipinda ja hilisemal korduvatel külmumistsüklitel lõhub krohvi ja viimistluse.

Käesolev korralik talv on suurepärane abimees majaomanikele edasiste tegevuste planeerimise osas, kas on vaja maja täiendavalt soojustada, kuhu ja miks tekivad jääpurikad, kuhu on vaja lisada lumetõkkeid jne.

Katustelt lume ja katuseräästast jääpurikate eemaldamisega on mõistlik töid teostavaid töömehi kontrollida, näiteks plekk-katustel ei tohi jää ja lume eemaldamiseks ei tohi kasutada teravaid ega metallist esemeid, tuleb vältida lööke ja pleki mõlkimist (augud, valtsikohad) jne. Töö võib olla kiire, kuid kevadel tuleb tegeleda juba märgatavamalt kallima katuseaukude parandamisega.

Eesti üheks parimaks omanikujärelevalveks peetav Teet Sepaste ütleb alati, et kulutades lume koristamiseks kuluva rääkimise aja lume hoopis kühveldamise peale, ei oleks meil täna probleemi.


 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed