Kultuurikatla korstnasse tuleb lift

Kultuurikatla eskiisi koostanud arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili idee järgi saab katla üheks olulisemaks elemendiks selle esimesel korrusel olev sisetänav, samuti viib korstna otsa lift.

«Korstnasse tuleb lifti jaoks betoonist südamik, mis ei kahjusta ilusa pinnaga korstent.
Lift, mis saab ehk hästi kerge metallvarbadest konstruktsiooni, viib korstna otsa, kuhu rajatakse 5,5-meetrise läbimõõduga kahetasandiline vaateplatvorm.»

«Tänava keskel olevast katlasaalist kujuneb aga katusega väljak, kus külastajad pidevalt mõnel üritusel või tegevuses osaleda võivad.»

Samas pääsevad tehnikahuvilised keldri kaudu ka kahte säilinud katlasse, et uurida, kuidas need omal ajal toimisid.

Oma koha leiavad kultuurikatlas ka disainikeskus ja arhitektuurikeskus. Avalik keskkonnajaam peatänava ääres on aga koht, kus lähenetakse prügile teaduslikult. «Seal töötavad inimesed hakkavad koguma infot tööstusjäätmete kohta ja uurima, mida neist valmistada saaks,» ütleb Jalakas. «Keskuses on võimalik näha esemeid, mille valmistamisel on kasutatud jäätmeid, ja ka ise üht-teist prügist valmistada.»

Kultuurikatla eestvedaja Peeter Jalaka sõnul on kultuurikatla projekteerimine lõppjärgus ja lähiajal peaks välja kuulutamata ehitushange. Veebruari alguses sai kultuurikatel ettevõtluse arendamise sihtasutuselt 15 miljonit krooni, et ideede teostumisele lähemale jõuda. Lisaks suunati katlasse tulevaks aastaks  1,5 miljonit krooni tegevustoetust.

Arhitektuurikeskus sai oma investeeringuteks üle 13,6 miljoni krooni ja tegevustoetuseks 2,9 miljonit krooni. Raha sai ka disainikeskus. Linn on sel aastal andnud katla arendamiseks

18 miljonit krooni, lisaks on saadud eurotoetust katla ümbruse korrastamiseks.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed