22. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui masinad töötavad näiteks veekaitsealadel on biolagunevate õlide kasutamine lausa kohustuslik.

Terminiga bioõli, millega enamasti tähistatakse võrreldes mineraalõlidega bioloogiliselt kiiremini lagunevaid hüdroõlisid, tuleb olla alati ettevaatlik. Põhimõtteliselt tuleb välja selgitada, millist katsemeetodit  selle väite tõestamiseks kasutati. Termini taga on ranged ja spetsiifilised katsed.

Praegu kasutatakse bioloogiliselt kiiresti lagunevate hüdroõlide liigitamiseks vastavatesse ainegruppidesse rahvusvaheliselt kehtivat standardit ISO 15380. See standard defineerib ka HEPR hüdroõlisid (Hydraulic Oil Environmental Polyalphaolefine and Related Products). Muuhulgas nõutakse täieliku biolagunevuse testi läbimist, mis vastab OECD 301 nõuetele või samaväärsetele normidele.  See tähendab lühidalt seda, et 28 päeva jooksul laguneb vähemalt 70% ainest. Osade õlide puhul võib see olla isegi vähemalt 95%.

Saksamaa tuntuim õlilabor Oelchek soovitab üleminekul bioõlile olla eriti ettevaatlik. Vana mineraalõli peab täielikult välja laskma ja süsteemi loputama bioõliga kaks korda. Lõpuks võib süsteemi jääda veel ainult maksimaalselt 2% mineraalõli. Miks?

Sest kõrgem mineraalõlisisaldus ei halvenda mitte ainult õli bioloogilist lagunevust, vaid ka õhu eraldusvõimet. Tagajärjedeks võib olla kavitatsioon hüdropumpades, õli vahutamine ja pumba kiire ülesütlemine.

Liebherr roomikbuldooserid on kasutusel üle maailma erinevatel ehitusplatsidel ning tuntud kui masinaid, mis teevad ülimalt rasket tööd kõige karmimates tingimustes. Ka nendes masinates kasutatakse bioloogiliselt lagunevaid õlisid.

Ka kõrgekvaliteedilistes Atlas rataslaadurites kasutatakse edukalt juba aastaid bioloogiliselt kiiresti lagunevaid hüdroõlisid ning ametivõimude poolt kehtestatud nõuete ja keskkonnateadlikkuse suurenemise tõttu kasvab pidevalt nõudlus masinate vastu, mis juba tehases on täidetud bioloogiliselt laguneva õliga.

Heaks näiteks Eestis biolagunevate õlide keskkonnasõbralikkusel on aastate tagune juhtum, kus Eestis sadamaehitusel betoonimasinal purunes voolik ja õli paiskus sadama avatooriumis vette. Kuna kasutusel oli Addinol Ökoplus HETG 32-68, siis ei olnud avariil mingeid ökoloogilisi tagajärgi.

 Jälgige bioõli tähistuse puhul, et toode vastaks standardis ISO 15380 nimetatud biolagunevusele või omaks pakendil ökomärgiseid. Nendega tohib toodet reklaamida ainult siis, kui on tõestatud selle bioloogiline lagunevus.