22. veebruar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

40kraadine temperatuurivahe tekitab hoonetele tõsiseid kahjustusi

Selle aasta talvine erakordselt kõrge ja pikka aega püsinud 40kraadine välisõhu ja siseruumi temperatuuri vahe on tekitanud hoonetele suuri kahjustusi, sealhulgas pannud pragunema ka puitpõrandad. Kahjude minimaliseerimiseks tuleb vältida põranda temperatuuri tõusmist üle 27 kraadi ja jälgida, et õhk oleks piisavalt niiske.

„Pikaajaline ülekütmine on hetkel kõige suurem probleem, mis toob kaasa ka väga kvaliteetsete materjalide kahjustumise,“ rääkis Lincona Konsult ASi juhatuse liige Sven Ersling. „Suurem osa siseruumide puitkonstruktsioonide kahjustusi on tingitud käreda pakasega ülekütmisest ja õhuniiskuse kaost. Kui veel paarkümmend aastat tagasi teadis igaüks, et keskküttega korteris tuleb juba tervislikel põhjustel õhku niisutada, siis praegu on selline teadmine pigem erand kui reegel, millest on tingitud paljude puitpõrandate lõhkikuivamine.“

Sven Erslingi sõnul tekib parketist niiskuse kadu füüsikaseaduse alusel, mille peale inimesed ise pahatihti ei tule. „Igaüks on näinud, kuidas vannitoas kondenseerub veeaur külmale torule,“ selgitas Sven Ersling. „Sama reegli järgi eraldub niiskus puidust jahedamasse toaõhku ja seejärel läbi seinte ning katuse külma välisõhku. Mida suurem on temperatuuride erinevus ja kehvem soojustus, seda kiiremini õhuniiskus väljapoole liigub ning lisaniiskuse allikas siseruumides muutub hädavajalikuks.“

Lincona Konsult ASi juhatuse liikme Olavi Tuisu sõnul on olukord eriti kriitiline põrandaküttega ruumides. „Selleks, et parketis loomulik niiskus säiliks, peaks põrandapinna temperatuur olema näokõrgusel olevast ruumiõhust maksimaalselt 2°C kõrgem ning ei tohiks seejuures ületada 27°C,“ ütles Olavi Tuisk. „Viimast tasub eriti tähelepanelikult jälgida diivanite ja vaipade all. Puit on ka temperatuuri kõikumistele äärmiselt vastuvõtlik materjal, mistõttu tuleks põrandakütet reguleerida järk-järgult – mitte kiiremini kui 3–4 °C ööpäevas.“

„Euronormide järgi peaks tervisliku sisekliima õhuniiskus olema 40%-65%, kuid Eestis jääb see talvisel kütteperioodil sageli alla 20%,“ rääkis Olavi Tuisk. „Kõige efektiivsem viis tubase niiskustaseme säilitamiseks on muretseda õhuniisutaja, kuid kasutada võib ka kõiki käepäraseid vahendeid – näiteks pange pesu tuppa kuivama, asetage märjad saunalinad või veeanumad radiaatoritele ning head on ka toataimepottide alustaldrikud ja tubased purskkaevud.“

Kui ruumi välispiirdena on kasutatud suuri külma õhkavaid klaaspindu või hoone soojustus on puudulik, ei pruugi kuni 27kraadine põrandaküte olla vajaliku toasooja saavutamiseks piisav. Sel juhul tuleb põranda ülekütmise vältimiseks kasutada lisaks muid kütteallikaid – näiteks õliradiaatoreid.

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785