16. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sealjuures kannatavad võlglaste tõttu teenimatult ka need korteriomanikud, kes on arved tasunud. Mitmed korteriühistute juhid on kurtnud viimasel ajal, et kommunaalvõlad üha kasvavad ja võlglastelt on raske raha kätte saada. Selline olukord tähendab, et ka tulevikus võib paljusid korterelamuid oodata külma kätte jäämine.  

Seetõttu on eelkõige kohusetundlike korteriomanike kaitseks tehtud ettepanek, et kütteperioodil ei tohiks kodutarbija soojusenergiaga varustamist katkestada ega piirata selliselt, et eluruumi temperatuur langeb alla kehtestatud minimaalse toatemperatuuri. Samas korteriühistute probleeme võlglastega see ettepanek olematuks ei muuda. Samuti ei kaitse see kütteettevõtete huve, kellel pole võimalik pikaajaliselt tasu saamata sooja toota. Seetõttu võib nimetatud ettepaneku tingimustes oodata võlgadega kimpus korteriühistut samuti varem või hiljem külma kätte jäämine.  

Olukorra lahendamiseks tuleb korteriühistutel hakata võlglastega tõsisemalt tegelema. Tänane seadusandlus annab korteriühistutele piisavad võimalused oma kohusetundlike liikmete eest seista. Korteriühistuseadus näeb ette, et kõik korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks ning majandamiskulude kandmise kohta on kõikidele ühistu liikmetest korteriomanikele kohustuslikud. Kõikidel korteriomanikel on seetõttu kohustus tasuda õigeaegselt kõik kommunaalkulud.

Kui osa korteriomanikest oma kohustusi ei täida, siis võib korteriühistu nõuda võlgnikelt viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas. Seega on korteriühistule võlgu jäämine üsna kulukas, kuivõrd aastane viivise määr ületab 25 protsenti. Samas on see mõistlik hüvitis korteriühistule, kes on sunnitud tegema lisatööd võlglastelt raha kättesaamiseks. Kui võlgnik arvete vabatahtlikust tasumisest keeldub, siis on mõistlik kaaluda võlgade sissenõudmist kohtu kaudu. Sealjuures tasub enne kohtusse pöördumist ise või asjatundjate abiga veenduda, kas võlgnikul on piisavalt vara, mille arvel saaks korteriühistu nõuet hiljem rahuldada.

Kiireim ja soodsaim viis kuni 100000 krooniste võlgade kättesaamiseks on kasutada maksekäsu kiirmenetlust. Nimetatud menetluses tuleb tasuda avalduse esitamisel riigilõivu 3% põhinõudelt, kuid mitte vähem kui 750 krooni. Vastav riigilõiv on märkimisväärselt väiksem kui tavapärases kohtumenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avaldust on võimalik esitada elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatuna veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Sõltuvalt asjaoludest võib maksekäsu kiirmenetluses jõuda lahendini juba 3 kuu pärast.

Samas ei tohiks korteriühistud ülemäära karta ka tavapärast kohtumenetlust, mis on maksekäsu kiirmenetlusest kallim ja aeganõudvam. Oluline on meeles pidada, et kohtus kaotajaks jääva poole kohustus on katta mõistlikud kohtukulud. Õigustatud võlanõuete puhul jääb kaotajaks võlgnik, kellel on kohustus hüvitada korteriühistule põhjendatud ja mõistlikud kohtukulud. Näiteks 10000 kuni 50000 kroonise nõude puhul on korteriühistul õigus nõuda kuni 25000 krooni ulatuses õigusabikulude hüvitamist.

Seega leidub mõistlikke võimalusi, kuidas korteriühistud saaksid oma kohusetundlike liikmete eest seista, võlgnikelt raha kätte ning vältida külma kätte jäämist.