11. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tema sõnutsi hakkavad niisama investeeringu mõttes välismaalased siinset kinnisvara ostma, kui ollakse kindlad Euro kasutuselevõtus ning ka siis on neid suhteliselt vähe. Peamise osa sellistest investeerijatest moodustavad meie lähinaabrid nagu venelased ja soomlased.

„Venelased ostvad valdavalt siia luksuslikumat kinnisvara, nagu näiteks merevaatega villasid ja vanalinna kortereid,“ osutas ta.

Soomlased on Villemsoni sõnul huvitatud praktilisemast kinnisvarast nagu väiksematest korteritest Tallinnas ja suvituslinnades, Pärnus ning Haapsalus. Ka on meie põhjanaabritel huvi talude ja suvilate vastu saartel või mereäärsetes maakohtades. Samas ei soetata seda kinnisvara tulu saamiseks, et sellega spekuleerida või välja üürida vaid ikka isiklikuks kasutamiseks ning seega on oluline, et selliste kinnisvaraobjektide ülalpidamiskulud oleksid väikesed.

„Välismaalane, kes soovib siia kinnisvara soetada, on vägagi informeeritud meie majanduslikust olukorrast nii riigis kui ka kinnisvaraturul, seega on ta ka teadlik, et siia ei tasu osta kinnisvara spekuleerimise eesmärgil, sest kinnisvara kiiret hinnatõusu ei ole lähiajal oodata,“ osutas Villemson ning lisas, et ega see inimene, kellel on raha investeeringuteks, pole idioot, vaid isik, kes hoolikalt kaalub oma majanduslikke riske ning langetab ärilisi otsuseid põhjalikult analüüsides.