9. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kodulaenu intresside tulumaksutagastuse kaotamine karistaks üle 130 000  perekonda, kuid ei annaks Rahandusministeeriumi poolt loodetud eelarvelist efekti ega mõjutaks kuidagi euro tulekut ning Maastrichti kriteeriumite täitmist.

Kuna 2010. aasta tuludeklaratsioon  esitatakse 2011. aasta kevadel, siis  sel aastal kehtivat maksusoodustust tagantjärele kaotada ei saa. Seega on kindel, et käesoleva aasta tulumaksutagastus jõuab koduomanikeni alles 2011. kevadel ning  koduomanikelt soodutuse võtmine võiks  riigieelarvele mõju hakata avaldama kõige varemalt alles 2012. aasta kevadel.

Kodulaenu intressi tulumaksutagastuse kaotamine mõjutaks otseselt pea 300 000 inimest - kodulaenu on võtnud üle 130 000 perekonna. Kuna tänasel päeval on seadusandlikult pandud tulumaksutagastusele n-ö lagi peale, oleks see kõige tugevam hoop  just keskmise sissetulekuga perekondadele.  Iga perekond kaotaks alates 2012. aasta kevadest maksimaalselt 10 000 krooni ja keskmiselt pea 5000 krooni aastas.

Samuti ei püsi Euribori rekordmadalad tasemed lõputult. Seega lähiaastatel niigi raskustes olevate kodulaenu võtnute maksukoormus kasvab veelgi. Tulumaksutagastuse kaotamine annaks laenajate maksevõimele  topeltlöögi.

Ainuüksi 2009. aastal langes Eesti üldine palgafond pea 20% . Kümned tuhanded perekonnad maksavad laenu suurte jõupingutustega ning üle 60-päevaste viivislaenude osakaal on tõusnud 12%-ini. Kodulaenu võtnute  raske olukorra tahtlik halvendamine on makromajanduslikult lühinägelik ning vastutustundetu.

Omanike Keskliidu hinnangul ei peaks riik tegelema kodulaenu võtnud inimeste karistamisega, mis ei oma erinevalt väidetust lähiaja riigieelarvele ega euro tulekule mingisugust mõju. Keskenduma peab koduomanike kaitsele  pankade agressiivse tegevuse eest ning vastava  seadusandluse väljatöötamisele.

Vähe on tähelepanu pööratud probleemile, et juba 2009. aasta esimesel üheksal  kuul  tõstis näiteks Swedbank 7% kodulaenu võtnutel  intresse ning tegemist on kogu sektoris süveneva tendentsiga. Eesti suurima panga kodulaenude osas ületab juba 29%-l juhtudest laenujääk tagatiseks oleva vara väärtuse. Praegune seadusandlus võimaldab nõuda sellisel juhul pangal lisatagatist.