9. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Samas on iga teemakäsitlus antud valdkonnas vägagi teretulnud, tutvustamaks ja selgitamaks, teemat, mis veel tavakodanikele suhteliselt uus ja võõras.

Energiamärgis annab ülevaate ehitise  energia tarbimisest ja energiakuludest ning nende suurusest. Energiakulud on maja kütmiseks, valgustamiseks,  vee soojendamiseks, toiduvalmistamiseks ja muude elektriseadmete töötamiseks kuluv energia.

Esineb ka seisukohti, kus arvatakse, et energiamärgis ei ole vajalik, kuna ülevaate energiakuludest saab ka eelnevate kommunaalarvete alusel. Kuid selline arvamus on suhteliselt väär ja ei pea paika.

Esiteks sõltub kommunaalarvel kajastuv küttekulu kütteperioodist - kas tegemist on soojema või külmema aastaaja arvega. Samuti sellest, kui külm on talv ostuhetkel, sest vaadatakse ju reeglina eelmise kuu arvet. Kuid, kui korteri ostmise ajal on soe talv, siis on ka kulud näiliselt väiksemad, aga kui järgnevad talved on oluliselt külmemad, siis võivad kommunaalkulud hüppeliselt suureneda.

Energiamärgise energiaklassi (A, B, C ...) arvutamise puhul on kraadpäevi arvesse võttes selline „viga” niiöelda likvideeritud. Energiamärgisel olev energiaklass kehtib „iga ilmaga“. Samuti on näiteks erinevad korterelamud omavahel võrreldavad energiamärgise energiaklassi abil. Omavahel saab võrrelda energiakulude osas näiteks 9 korruselist, 5 trepikojaga maja ning 3 korruselist ja kahe trepikojaga majaga. Ühtegi teist nii head näitajat, millega erinevate majade energiakulusid hinnata, ei ole.

Sama kehtib ka äripindade puhul. Kui on ärihoone, mille energiaklass on A ja teine, mille energiaklass on E, siis küttehinna tõustes suureneb E energiaklassiga hoones energiakulu oluliselt rohkem, kui A klassiga hoones.

Energiamärgise puhul on oluline, et selle väljastaks vastavat kutset omav isik, kes on läbinud vastava koolituse ja teinud kutseeksami. Seega on tegemist erapooletu professionaali poolt teostatud arvutustega. Seega on energiamärgisel olev energiaklass objektiivne hinnang hoone energiakulude kohta.

Kommunaalarveid võivad müügiga raskustes olevad arendajad või müüjad ka ühel või teisel moel ilustada. Näiteks on maja korralikult kütmata ja saadaksegi väiksemad küttearved, mida potentsiaalsetele ostjatele esitada.

Energiamärgis koostatakse ja energiaklass arvutatakse vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2008. a määrusele nr 107 „Energiamärgise vorm ja väljastamise kord1“. Seega energiamärgise arvutamine, koostamine ja väljastamine on selgelt reglementeeritud.Ehitusseaduse järgi on  kehtiv energiamärgis nõutud  nendel sisekliimaga tagamisega hoonetel, mis on püstitatud või tasu eest omandatud pärast 2009. aasta 1. jaanuari.

Seega on juba täna osade hoonete puhul ja teatud tingimustel märgise olemasolu kohustuslik ning vastava kohustuse rikkumise eest on kehtestatud ka sanktsioonid.

Seda, kui oluline on energiamärgise väljastamine ja sellega seotud teemad, iseloomustab ilmekalt ka ettevõtete arv, umbes 150 ringis, kes tegelevad energiamärgise väljastamisega.