4. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ljubobratetsi hinnangul oli hipodroomi ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eile toimunud arutelu üllatav nii rohke osalejate arvu kui ka esitletud tulemuste poolest.

Aruande koostanud spetsialistid kinnitasid, et kõige paremaks viisiks ligi 17 hektari suuruse maa-ala kasutamiseks on järgida kehtivat Tallinna linna üldplaneeringut ning rajada siia haridus-, spordi-, tervishoiu-, teadus- ning vaba aja veetmisega seotuid asutusi.

"On kahetsusväärne, et Põhja-Tallinna halduskogu kiitis keskerakondlaste häältega detailplaneeringu heaks ilma antud aruandega tutvumata," ütles Ljubobratets. "Loodan, et linnavalitsus võtab spetsialistide arvamuse siiski arvesse ning püüab leppida maa-ala omanikuga ehitusmahu vähenemises kokku.“

Ljubobratets lisas, et kui hipodroomi alale kerkiksid madalamad hooned või mõni planeeritud elu- või ärihoonetest jääks üldse ehitamata, oleks sealne  elukeskkond palju parem nii elanike kui ka looduse seisukohalt.

„Pädevama ja hoolivama peremehena näitaks praegune linnavalitsus ennast siis, kui ta planeeriks kogu Kopli lahe mereäärt tervikuna, nii nagu seda on tehtud Paljassaare ja Linnahalli vahelise mereäärse ala puhul. See on vajalik kahel eesmärgil - tallilinlased saavad vabalt mere läheduses vaba aega veeta ja Merimets säilib elujõulisena," lausus Katja Ljubobratets.

„Kui linnavalitsusel oleks üks ja selge, tallinlaste huvidest lähtuv nägemus, milline peaks Kopli lahe ümbrus näiteks kümne aasta pärast olema, oleks oluliselt kergem ka arendajate huve ja elanike vajadusi kooskõlla viia," selgitas ta ning lubas algatada vastavsisulise  eelnõu juba järgmisel linnavolikogu istungil.