13. jaanuar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kommentaar: kuidas vältida jääpurikaid?

Katusefirma AS Toode müügispetsialist Erki Loigom kirjutab, et jääpurikate teke on seotud katuse alt tuleva soojusega, mis sulatab katusel lume ja üle räästa vajudes see omakorda jäätudes tekitab purikad.

Selles osas on just praegu õige aeg oma räästad kasvõi üles pildistada, sest paremat diagnostikat kui praegu, ei ole olemas. Kui nii ideaalseid olusid ei ole, siis saab tellida ka termofotograafia, mis visuaalselt näitab ära hoonete need osad, kust eraldub kõige rohkem soojust.

Erinevatest seina- ja laekonstruktsioonidest ja soojustamise kvaliteedist sõltuvalt lahkub 15-35% maja soojusest just katuse ja lagede kaudu. Seetõttu on nende soojustamine erakordselt oluline. Räästakastist tuleva külma õhuvoolu eest tuleb soojustusmaterjali kaitsta tuuletõkkega.

Lahendused:

1. Küttekaablid. On väga efektiivsed, aga ei jõuta probleemi põhjuseni, vaid tegeletakse tagajärje likvideerimisega. Maksab ka omajagu.

Hoone niiskusolukord sellega ei parane, kuigi purikaid ei teki tõesti.

2. Sõlmede lahtivõtmine ja soojustuse vahetus. Kui aastaid on probleemi eiratud, siis on see mõistlik tee, kuna soojustus võib olla

vettinud. Kui läbi külma pööningu läheb korsten, mille välispind soojeneb märgatavalt, siis tuleks ka korsten isoleerida, et tema välispinnale ei  tekiks kondentsi. See kondents jäätub, põhjustades kahjustusi korstnale ja lisaks soojendab ka katusealust ruumi, mis omakorda tekitab katusekattel lumesulamisohu ja sealt omakorda jääpurikate mure alguse saabki. Eriti märkimisväärne on selline olukord just teraskatuste puhul.

Olen täheldanud ka olukorda, kus majal enamuses räästas purikaid pole, aga ühes kohas on hiidpurikad. Minu mõistus rohkem ei jaganud lahti, kui et ilmselt selles kohas asuv perekond kütab ohtralt ja hoiab akent lahti. Ka tol hetkel oli aken kaldavatas asendis ja auru tõusis.

Igasuguste olmeniisukuste juures on tähtis osa ka korrektsel aurutõkkel, mis peab olema "katkematu" ja korralikult teibitud.

Rennidest ja torudest tuleks enne talve sodi eemaldada. Tihtipeale ei mahu sinna vesi enam sisse ja jäätudes on purikad eriti kiired tekkima ja tulemuseks on deformeerunud või lausa allakukkunud vihmaveesüsteemid. Seda olukorda võib esineda ka siis kui räästa enda soojapidavusega polegi probleeme.

Juba tekkinud purikate eemaldamine on vastutusrikas töö, kuna nende niisama mehaaniline murdmine võib kahjustada katusekatet, olgu see teraskatus, eterniit, kivi või mõni rullmaterjal. Keemiat lumesulatamisel ei soovita üldse, sellega võite kahjustada pöördumatult katusekatet ja vihmaveesüsteeme.

 Igaljuhul on praegu olnud piisavalt aeg ja on vast veel, et pildistada üles oma katuse räästad, likvideerida olemasolevad purikad ja lumi ning kevadest hakata tegelema probleemi põhjustega.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785