13. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 „Norm annab konstruktsiooni soojapidavuse 18kraadise sisetemperatuuri juures, aga praegu projekteeritakse kõik siseruumid 20-22 kraadise temperatuuriga – seetõttu ongi soojalekked suuremad, kui sisetemperatuur eeldaks,“ selgitas ta.

Avariid katustega on seotud ehitusvigadega ja hooldamatusega. Samas toovad just ekstreemsed olukorrad välja puudused ehituskvaliteedis. „Korrusmajade räästaääri vaadates võib purikate tekkekoha järgi täpselt määrata, kust soojus lekib,“ märkis Sepaste.

Sisemise vee äravoolusüsteemiga lamekatuste puhul pole küll purikal kuhugi tekkida, ent seal võivad probleeme tekitada äravoolulehtrid, mis sulamisel kipuvad ummistuma. „Sulalumi on ju tihedam kui vesi ning ummistumise tõttu võib katusele massiivselt vett koguneda. Sulalume puhul arvutatakse koheva lumega võrreldes kaks korda suuremat mahukaalu – siit tekib ülekoormuse oht,“ rääkis Sepaste. „Kõige kehvem kombinatsioon on sula koos vihmaga, mille puhul võivad ilmneda defektid kandekonstruktsioonides,“ lisas ta.

Sepaste sõnul ei tasu kandejõu arvestustele loota ega oodata katustepuhastamisega ka siis, kui näib, et on veel varu. „Kui võimalik, tuleks lihtsalt rookida, sest ilmastik ja olukord võivad järsult ja kiiresti muutuda,“ soovitas ta.

Katuste kõrval on lumerohkus ohtlik ka madalatele fassaadidele, mille kaudu sulav lumi võib esimese korruse kaudu majja tungida. „Hange kõrguseks arvestatakse kuni 30 cm vastu vertikaalselt konstruktsiooni. Kõrgem hang hakkab hoonepoolsest küljest sulama, tiheneb ja tõstab veenivoo kõrgele. Enamus süsteeme on suunatud allavalguva vee sissetungi takistamisele ja horisontaalsetele vuukidele. Igal juhul tasub fassaadi ääred lumest puhtad hoida,“ märkis Sepaste.