Katus vajab puhastamist, normidest hoolimata

Lumerohkus ja sulailma vaheldumine külmaga paneb proovile katused, mille päästmiseks on ainult üks võimalus - labidas kätte ja katustele lund kühveldama.

Tehnikadoktor ning TTÜ professor Karl Õiger rääkis, et vanu katuseid tuleb käsitleda nõukogudeaegsete normide kohaselt. "Katus ju ei tea, et nüüd on euronormid. Vene ajal oli normatiivse lume määr 70 kg/m2 kohta, Ida-Eestis 100 kg/m2 kohta. Ülekoormustegur oli 1,4," märkis Õiger. "Postimehe 4. jaanuari artiklis avaldatud katuse koormustaluvuse number 120 kg/m2 ei ole õige - see oleks lootmine jumala peale," lisas ta.

Õigeri sõnul on igal juhul vaja lumi katustelt alla tuua. "Ehitatud on ehk isegi projekti järgi, aga puitsarikatel võib olla mädanikkahjustusi, muid vigu või korjub lumi ühte kohta, näiteks kõrguvate hooneosade juures on rohkem lund, eriti kerge konstruktsiooniga lamekatuste puhul," selgitas ta.

"Kõige ohtlikum ongi, kui katusel olev kohev lumi sulama hakkab ning vesi räästale valgub ja seal taas külmub," hoiatas ta. Õiger meenutas, et just sarnane olukord oli 1985. aastal ning toona oli katuste varinguid koos väiksemate katuste varingutega maapiirkonnas ja katuste osalisi varinguid üle Eesti kokku mitusada.

Ekstreemsed ilmaolud toovad välja uusehitiste nõrgad kohad. "Ehituskvaliteet, eriti selles osas, mis puudutab kandevõimet, pole midagi hiilgavat. Ja praegu vastutab ehitusseaduse järgi kõige eest omanik ning tema asi on ka katust kontrollida," nentis Õiger. Lume raskuse tõttu kokkukukkunud katuste eest pole lootust ka kindlustuselt raha saada, kuna tegemist ei ole loodusõnnetusega, piisavalt on aega liigset lund eemaldada.

Pikemalt saab lugeda tänasest ehituse rubriigist.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed