12. jaanuar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arhitektuuribüroo: ellujäämiseks projekteerige passiivhooneid

Sirkel & Mall OÜ Müügijuht Margo Koppel kirjutab, et 2010 on ettevõtte põhirõhk energiasäästlike hoonete projekteerimisel, mida toetavad varasemad kogemused ning mudelipõhine (BIM) projekteerimine.

Arhitektuuri- ja inseneribüroo Sirkel & Mall OÜ auditeerimata  käive oli 2009 aastal ligi 12 mln Eesti krooni, millest kasum ca 4 %. Töömahu ja projektide arvu poolest oli tööd ligi kaks korda rohkem, kui 2008.

2009 aasta  mõrupill oli suuremahulised riigihanked, kus pidime tõdema, et faktorid (läbipäistvus, hind ja kvaliteet) ei ole määravad, rolli mängisid isiklikud varajasemad suhted. Ebaõiglust peegeldab turul seegi, et pidime Riigihangete Vaidluskomiisjonis vaidlustama kümneid hankeid kogusummas ca 25 mln krooni. Lisaks kulutasime juristide peale sadu tuhandeid kroone, kuid tihti oli vaidlusteemaks otsitud ja tühised põhjused.

Usume, et 2009 aasta oli projekteerimises üle ootuste raske aasta, kindlasti ei too leevendust ka uue aasta esimene pool. Suurematele projekteerimisbüroodel saab, aga kergem olema 2010 aasta, sest paljud investorid on aktiviseerumas. Tihti tahetakse aga terviklahendust, mis eeldab mudelipõhist (BIM) ja energiasäästlike tehnoloogiate projekteerimise põhimõtteid.

Mudelipõhise(BIM) ja energiasäästlike hoonete projekteerimise efektiivsus väljendub peamiselt suurtel projekteerimisbüroodel, kellel on kogu kompetents endal olemas (arhitektuur, konstruktsioon, eriosad). Majandustulemustele vaatamata, ei tahaks sama rasket aastat uuesti läbi elada.

2009 aasta oli Sirkel & Mall?i jaoks ka mõnes mõttes murdeline, sest projekteerisime enamik Eesti passiivhooneid, millest tähelepanuväärsemad olid Palamuse Vallamaja ja Valgamaa Kutseõppekeskus. Lisaks suutsime paljudele enda Tellijatele selgitada, kui oluline on hoonete puhul energiasäästlikus, mis pikas perspektiivis toob tagasi projekteerimiskulu, kui ka vähendab hoone edaspidiseid püsikulusid. Kohati on energiasäästlike põhimõtteid kasutades projekteeritud hoone järelkulud rohkem kuni 4 korda väiksemad. Arvestades kallinevat energiahinda ei ole tulevikus mõeldav hooneid projekteerida 2005 aasta teadmisi kasutades.

 

     

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785