30. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Üsna raske aasta on olnud. Lootsime, et selle aasta lõpus hakkab olukord paranema ning tuleb enam riigi- ja vallahankeid – kahjuks aga polegi siinkandis end kuhugi pakkuda,“ rääkis Saarva.

Ta ei arva, et lähima poolaasta jooksul seis anarhilisel ehitusturul oluliselt paraneks. „Kõik teevad miinimumhinnaga. Peatöövõtjad teevad alapakkumisi, ent sageli ei suudeta tähtaegadestki kinni pidada,“ märkis ta. Jõgeva Ehitus püüab võimalikult palju ise peatöövõttu teha, olgu või objektid väikesemahulised.

Kui 2008. aasta lõpuni olid objektid olemas ja väga muretsema ei pidanud, siis käesolev aasta on õpetanud eelkõige hästi väikeste vahenditega hästi hakkama saada. „Kõige tähtsam, et firmas põhituumik koos püsib ja ei peaks kedagi ära saatma. Palgad on oluliselt väiksemad, mingeid tööriistu ei saa hankida ning materjalide ostmisel tuleb vaadata, kust natukenegi odavamalt saab,“ ütles Saarva.

„Ehitusmahud on langenud kordades ning kasumist pole juttugi - saaks vaid ots-otsaga kokku. Siiski usub Saarva, et kevadel hakkab ehitustegevus ikkagi elavnema ning loodab, et kui langetatakse otsus euro tulekuks, mõjutab see ka psühholoogiliselt ning 2010. aasta lõpu poole peaks töö osas lahedamaks minema.

Jõgeva Ehitus lõpetas 2008. aasta 13 miljoni krooni suuruse käibe juures 1,2 miljoni krooni suuruse kahjumiga. Aasta varem teeniti kasumit 7,2 miljonit krooni.