29. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Oli hullem, kui aasta algul karta osati. Aasta jääb meelde halvamõjulisena just poliitilises mõttes, näiteks tegi tootjate elu keerulisemaks äkiline keskkonnatasude seaduse muutmine suvel,“ rääkis Rebane.

Ehitusmaterjalide tootjate miinus võib aasta lõikes ulatuda 50 protsendini. Rebase sõnul pole kaua olnud sellist aastat, kus kogu aur läks eluspüsimisele ja tootmise parendamise nimel midagi ei tehtud. Tootmisvõimsusi on kordades rohkem, kui toodetaks. „Firmasid endid on vähemaks jäänud, tegevus soikunud – me küll ennustasime suurt miinust, aga loodad ikka paremat. On ettevõtteid, kes korduvalt koondanud, aga küsimus on, kaua suudetakse miinusega jätkata,“ märkis ta.

Kõige kehvemas seisus on elamusektoriga seotud materjalide nagu müürikivide, väikeplokkide ja telliste tootjad, kelle mahtude langus võib ulatuda 70 protsendini. „Akna-uksetootjad üritavad ekspordile rõhuda, aga hulk firmasid on ka ära kadunud. Vaid keskkonnaehituse ja sillutuskivide poolel on hakanud aasta lõpul paremini minema – aga see tähendab vaid, et tulemused on pisut paremad kui katastroofiliselt kehvad tulemused,“ nentis Rebane.

Ka järgmiseks aastaks ei julge ta plussmärgiga tulemust pakkuda ja arvab, et kevad tuleb iseäranis raske.