Ragn-Sells ehitab 200-miljonilise jäätmekütusetehase

Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells rajab Tallinnasse Suur-Sõjamäele ligi 200 miljonit krooni maksva jäätmekütusetehase, mis valmib 2011. aasta kevadel.

Tehase töötlusvõimsus on kahes vahetuse korral 80 000 tonni segaolmejäätmeid ning 10 000 tonni tööstus- ja ehitusjäätmeid aastas.

„Tehas hakkab tootma kvaliteetset jäätmekütust, mida saavad kasutada tootmisettevõtted – näiteks Kunda tsemenditehas,“ rääkis Ragn-Sells AS juhatuse esimees Rein Leipalu. „Töötlusel eraldatakse veel taaskasutuskõlbulikud materjalid nagu metall, plastik ja paber ning inertsed jäätmed, mida saab kasutada ehituses täitematerjalina – tehas aitab rohkem jäätmeid taaskasutada ning muudab meie elukeskkonda puhtamaks.“

„Tehases kasutusele tulev tehnoloogia on ladestamisega võrreldes täiesti uus tase jäätmekäitluses ning on Euroopa Liidu poolt tunnustatud jäätmekäitlushierarhias aste kõrgemal,“ selgitas Ragn-Sells AS ärijuht Agu Remmelg. „Võrreldes masspõletusega on jäätmekütuse eeliseks madalam omahind ning peaaegu olematu kogus jäätmeid, mis töötluse järgselt tuleb ladestada. Lisaks suunatakse jäätmete töötlusprotsessi käigus väärtuslikud materjalid taaskasutusse, mida masspõletuse puhul peaaegu üldse teha ei saa.“

„Tehase rajamiseks oleme sõlminud lepingud Eesti  projekteerijatega ning Saksamaa, Hollandi ja Suurbritannia tehnoloogiatarnijatega,“ ütles Ragn-Sells AS arendusjuht Jüri Hion. „Tehas töötab peaaegu automaatselt – inimtööjõudu on vaja kasutada vaid jäätmete doseerimiseks tootmisliinile, ülejäänud töö teevad ära masinad. Protsess koosneb eelpurustusest, magnetiseeruvate ja mittemagnetiseeruvate metallide eraldamisest, sõelumisest, jäätmete ballistilisest ja optilisest eraldamisest, biokuivatusest ning järelpurustusest.“

Jüri Hioni sõnade kohaselt on eriti oluline biojäätmete bakterioloogiline kuivatamine, mis võimaldab lahendada biolagunevate jäätmete käitlusega seotud probleemid ja täita seadusandluse poolt üha karmistuvaid nõudeid nende ladestamisele. „Lisaks suurendab selline töötlus loodusliku päritoluga materjali osakaalu kütuses, millest võidavad süsihappegaasi kvootide osas just kütust tarbivad tööstusettevõtted,“ märkis Jüri Hion.

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed