9. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käesoleval aastal katsetati uut meetodit, mida võib nimetada ka kontrolliks vaatluse teel ehk vaatlusmeetodiks.

Meetod põhineb ehitusplatsi töökohtade ja liikumisteede vaatlusel. Vaadeldavad aspektid katavad kõiki peamisi tervise ja ohutusega seonduvaid probleeme, nagu näiteks masinate/töövahendite ohutust, töökeskkonnas esinevaid ja töötajatele mõjuvaid ohutegureid, isikukaitsevahendite kasutamist, töökoha korda ning puhtust, jms.Hinnatakse kõiki töökeskkonnas silmaga nähtavaid füüsikalisi ohutegureid ja ohutusele suunatud käitumist. Vaatlus keskendub seitsmele peamisele teemale:• Liikumisteed• Masinate/töövahendite ohutus• Ohutusele suunatud käitumine• Kord ja puhtus, hügieen• Töökeskkonna ohutegurid• Ergonoomia• Esmaabi ja tuleohutus

Meetodi väljundiks on üldine ohutuse indeks, mis näitab ohutuse taset hinnataval ehitusplatsil.

Sihtkontrolli tulemused

Taoline sihtkontroll toimus esmakordselt ning oli mõeldud katselisena. Kontrolliti kümmet suuremat ehitusplatsi Tartu linnas ja maakonnas. Ehitusplatsid olid valitud selliselt, et kõigil töötasid mitmete alltöövõtjate töötajad.

Madalaima indeksiga ehitusplatsi probleemid algasid asjaolust, et tööde teostamisel puudus üldjuht ehk peatöövõtja. Kohalik omavalitsus, kes oli konkreetsel juhul tellijaks, püüdis hakkama saada võimalikult väheste rahaliste vahenditega. Kõik töövõtulepingud olid sõlmitud otse tellijaga. Omavalitsus kui tellija oleks pidanud kandma üldjuhi ja tööohutuse koordineerija kohustusi, mida ta tegelikult ei teinud. Lihtsamalt öeldes hoiti kokku sealt, kus seda teha ei tohiks - töötajate ohutuse ja tervise arvelt.

Eespoolnimetatud sihtkontrolli analüüsist ilmneb, et arvuliselt kõige enam eksiti isikukaitsevahendite kasutamisel. Töötajad ei kasutanud neile väljastatud isikukaitsevahendeid - ei kandnud turvajalatseid, ei kasutanud kaitseprille, kuulmiskaitsevahendeid või tolmumaski tööde juures, mille puhul nende kasutamine on vajalik. Esines ka juhuslike ja narmendavate riideesemete kandmist, ühel juhul isegi paljajalu töötamist.

Vestlustest töötajatega ilmnes, et kõik vajalik on neile väljastatud. Järeldus on lihtne -  töötajatel puudub teadlikkus isikukaitsevahendite kasutamise ja oma tervise kaitsmise vajalikkusest. Samal ajal puudub piisav kontroll ja nõudlikkus tööde korraldajate poolt.

Veel võiks välja tuua eksimused kõrgustes töötamisel. Selles osas osutus üldine ohutusindeks kõige madalamaks. Kõrgustes töötamiskohtade piiretega turvamine on muutunud tavapäraseks ja eksimusi selles osas oli vähem. Suuremaks puuduseks oli tellingute ja redelite vale paigaldamine ja kasutamine. 

Kontrollimistel esines ka rikkumisi, mida eespoolkirjeldatud hindamine ei kajasta. Näiteks töötati toestamata püstloodis seintega kaevandites ja oli ka juhtum, kus esines lammutatava ehitise ühe osa puhul ülisuur varinguoht. Neil juhtudel peatati töö viivitamata.

Olenemata tuvastatud puudustest võib kokkuvõtteks siiski öelda, et võrreldes viimaste aastatega, mil ehitustegevus arenes metsiku tempoga ja ehitajaks võis hakata igaüks, kes end ehitajaks pidas, on praegune olukord siiski rõõmustav. Suuremad ehitusettevõtted on aastate jooksul jõudnud juurutada töötervishoiu ja tööohutusalase korralduse, mis  üldjoontes vastab käesoleva aja nõuetele. Arenguruumi inimeste elu ja tervise kaitsmisel on aga veel kõvasti.

HINNATAV VALDKOND HEA (korras) HALB (puudus) INDEKSLiikumisteed, tellingud, redelid 32 23 58Masinad, töövahendid 47 4 92Kukkumisoht, piirded, avakatted, ohumärgistus 19 8 70Valgustus, elektrioht 33 8 80Töötajad, IKV 125 42 75Korrashoid, jäätmekäitlus 23 1 96KESKMINE INDEX: 279 86 Indeks = 76Tabelis on koondatud kümnel ehitusplatsil saadud vaatluse tulemused.