ISSi haldur ei tundnud ära püstiku leket

Eesti kinnisvara haldajate ja hooldajate liidu poolt 2008. aasta 2008 üllataja tiitliga pärjatud AS ISS Eesti haldur ei tundnud ära püstiku veeleket talle usaldatud majas.

Juba sisenedes Leonid Morozovi kolmetoalisse korterisse tungib ninna niiskuse ja hallituse lõhn. Esimest korda märkas ta vett ja pragu ühe toa seinal maikuus. Kuna Tartu mnt 28 majas ühistut ei ole, helistas Morozov maja hooldamisega tegelevale ettevõttele ISS Eesti.

Haldur Irina Nõlvak jõudis ruttu kohale, tegi pildid ja koostas akti. "Me läksime minu korteri kohal asuvasse korterisse nr 4 ning veendusime, et kuigi köök on kuiv, oli põrand nurgas niiske," meenutas Morozov. "Nõlvak ütles, et püstikut selles nurgas olla ei saa ning asi on ilmselt seina taga asuvas lekkivas boileris. Haldur tegi naabritele ettekirjutuse leke kõrvaldada, kuid naabrid ignoreerisid seda."

Suvel sein kuivas mõnevõrra ära, kuid 11. novembril avastas Morozov järjekordse tõsise lekke. Nagu kiuste helistasid talle tol päeval potentsiaalsed üürnikud, kes soovisid korterit näha.

"Pilt oli kohutav: seinast maha kooruv tapeet, rikutud põrand," jutustas Leonid. "Helistasin Irina Nõlvakule, ta koostas akti ning me läksime naabrite juurde. Nurgas oli jälle märg laik. Nõlvak koostas ettekirjutuse rike likvideerida. Naabrid keeldusid seda alla kirjutamast."

Morozovi sõnul seletas Nõlvak neile, et köögisein avatakse ning kui seal midagi ei leita, taastatakse sein remondifondi rahade eest. Kui midagi on aga valesti, peavad naabrid maksma ise.

Morozov palus haldurit probleem lahendada, kuid asi jäi toppama. Vesi aga lekkis. Kandev välissein vettis läbi.

18. novembril teatas Nõlvak, et naabritele tuleb saata tähitud kiri. Nördinud Morozovi küsimusele, miks ei ole seda siiani tehtud, ta vastas, et nad mõtlevad, kuidas seda kirjutada. 

"Lõpuks saatis Nõlvak naabritele kirja ühest reast koosneva kalkulatsiooniga. "Töö. Kogus - üks. maksumus - 1200 krooni","  meenutas Morozov. Haldur märkis ka ära, et "edaspidine leke rikub vahelagesid ning ohustab elumaja konstruktsioone. Ta palus, et Morozovi naabrid tagaksid juurdepääsu vee- ja kanalisatsioonisüsteemile 1. detsembril kl 9-11.

Naabrid ei hakanud 1. detsembrini ootama. Nad kutsusid tuttava torulukksepa, kes viie minutiga leidis ikkagi püstiku lekke, mis kõrvaldati 27. novembril Morozovi silme all. "Selleks kulus pool tundi," märkis mees.

Irina Nõlvak on töötanud ISS Eestis haldurina kaks aastat, sellest majas Tartu mnt 28 poolteist aastat. "Minu kompetentsi kuulub kaasomandis oleva kinnisvara haldamine ja hooldamine," selgitas naine. "Reaalosade ning nende juurde kuuluvate osade korrashoid on korteriomaniku ülesanne. Kokkuleppe saavutamine kahe korteriomaniku vahel ei ole halduri töö, kuid me püüame elanikke alati aidata. Nii oli ka nüüd."

Nõlvak selgitas, et Morozovi korteris fikseeritud 0,3 ruutmeetrine seinakahjustus ei ohustanud kedagi ning ei toonud märkimisväärset materiaalset kahju, sh ka keskkonnale, ning ei saanud seetõttu olla vee väljalülitamise põhjuseks 35 korteriga majas.

Nagu ütles Nõlvak, avarii korral peab haldusettevõte reageerima kahe tunni jooksul ja avariiolukorra lokaliseerima: "Antud juhul oli meil mitte avariiolukord, vaid ülemises korteris torude vahetamise ajal tekkinud praak."

Nõlvak selgitas täie rahuga, et lukksepa kutsusid elanikud ise ning väitis, et varem pole midagi taolist juhtunud. Probleem aga olevat tekkinud sellest, et haldur ei saa teostada korteris remonditöid ilma korteriomaniku loata. „Seega ei saanud me teha lekkekohta kindlaks. Niiskusest tekkinud kahju peavad korvama ülemised naabrid,“ rääkis Nõlvak.

Kuid Morozov on veendunud, et kahju tekkis halduri ebakompetentsuse ja tegevusetuse tagajärjel. „Ma kavatsen kaevata haldusettevõte kohtusse,“ teatas ta. "Mulle on tekitatud kahju 10 000-15 000 krooni ulatuses, mis kulub seina krohvimisele, tapeedile, aknalauale uutele ribikardinatele, põranda ja põrandakatte vahetusele. Veel kannatasin ma kahju, kuna ei saanud korterit üürile anda ega seda ise kasutada, kuigi maksin iga kuu umbes 3000 krooni. Moraalse kahju ma hindan 50 tuhande krooni peale.“

Morozov pöördus ISS Eesti juhataja poole haldur ebakompetentsuse pärast vastutusele võtta. Vastust ta ei saanud. Siis helistas Morozov linnavalitsusse, kust ta saadeti Eesti kinnisvara haldajate ja hooldajate liitu (EKHHL), kuid sealtki ei õnnestunud leida kedagi, kes taolises olukorras millegigi eest vastutaks. Samas maksis Morozov maja haldamise eest ISSile 2008. aasta septembrist 2009. aasta augustini peaaegu 70 000 krooni, st 5813 krooni iga kuu.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

september 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Merko otsib SEKUNDAAROSA PROJEKTEERIJAT

Merko Ehitus Eesti AS

29. september 2017

Ehituse erilehed