Kõige soositumad küttesüsteemid on soojuspump ja puiduküte

ABC Kliima juht Priit Pärn vastab küsimustele, milliseid küttesüsteeme kõige enam eelistatakse.

Millised küttesüsteemid, -liigid on praegusel ajal kõige kulusäästlikumad?

Kõige kulusäästlikum kütteliik on soojuspump ja paljude jaoks ka puiduküte, kas siis ahi või puidukatel. Eelkõige sõltub puidukütte kasumlikkus puidu hinnast ja sellest, kas klient saab puidu oma metsast või peab seda ostma. Kuna täna on maainimestel tööpuudus suurem., siis hinnatakse oma tööd madalamalt. See viib puidukütte hinna alla. Tallinna inimestele on reeglina puiduküte kallim, kui kütmine soojuspumbaga.

Kuivõrd säästmine on hetkel võtmeküsimus, siis mil moel on võimalik oma küttesüsteemist nn viimane välja pigistada? Ja mida mitte mingil juhul ei tohiks teha?

Selleks, et küttesüsteemist viimane välja pigistada peab tegema nii palju asju, et ma ei suudaks kõiki erinevaid asju siin üles lugeda. Kõikidel süsteemidel on ju erinevad nipid. Ahjuküttega näiteks on oluline, et puud oleksid kuivad, lõõrid puhtad, ahjuuks õigesti avatud ja õigel ajal suletud. Õlikatlaga tehakse enim viga hoolduse tellimata jätmisega, sest kui õlikatelt ei hooldata, siis tõuseb õlikulu kuni 50%. Õli maksumust teab juba igaüks isegi. Palju vigu tehakse ka sellega, et paigaldusfirmad ei tea, mis juhtub siis, kui soojuspumbad ühendatakse tööle samade põhimõtetega, nagu katlad. Vale hüdrauliline ühendusskeem tõstab küttekulu märkimisväärselt, isegi kuni 50%. Väga suure osa säästu toob küttesüsteemi automaatika ja selle õige häälestamine. Näiteks soojuspumbaga küttesüsteemil peab alati jälgima, et küttesüsteemi veetemperatuur oleks sõltuv välisõhust ja et tagastuv vesi oleks võimalikult külm ja jõuaks otse soojuspumpa, ilma, et oleks eelnevalt akumulaatorpaagist läbi käinud. Kui on tegemist õli-, gaasi- või elekterküttega, kus küttejaotuseks kasutatakse radiaator- või põrandkütet, siis tasub mõelda õhk-vesi- või maasoojuspumba paigaldamisele. Kui on tegemist ahju-, kamin- või otseelekterküttega, siis tasuks mõelda õhusoojuspumba paigaldamisele.

Mida peaks tarbija tuleviku (energiakriis, alternatiivsed energia allikad) osas silmas pidama?

Mis puudutab küttesüsteeme, siis kõik suunad liiguvad selles suunas, et järgnevatel aastatel on laias plaanis kõige soodsam kütta soojuspumpadega. Seda näitavad ka Euroopa trendid. Näiteks paljud juhtivad katlatootjad on asunud kokku ostma soojuspumpade tehaseid. Tõenäoliselt suurim sellelaadne tehing tehti Bosch Grupi poolt, kui osteti ära IVT. Nüüd müüvad kõik Bosch Gruppi kuuluvad Buderus ja Junkers IVT soojuspumpasid.

Milliste toodete/süsteemide vastu kliendid kõige enam huvi tunnevad? Kas eelistused on muutunud ja mis suunas?

Kõige rohkem tuntakse huvi õhusoojuspumpade vastu. Põhjus on soodne hind ja vaieldamatult kõige lühem tasuvusaeg. Vähem on hakatud ostma maasoojuspumpasid, sest uusi eramuid ehitatakse vähem. Õhk-vesi soojuspumpadega on seis mõnevõrra parem, sest neid on lihtsam paigaldada juba olemasolevatele hoonetele. Õhk-vesi soojuspump ei vaja pinnasesse paigaldatavat maakollektorit, ehk siis haljastust rikkuvaid kaevetöid. Samuti on õhk-vesi soojuspumbad viimasel paaril aastal teinud kõige suurema arenguhüppe tehniliste lahenduste osas. Uuel aastal ilmselt tulevad tehased välja ka suurtele kortermajadele mõeldud õhk-vesi soojuspumpadega. Ma ei tahaks küll väita, et eelistused oleks muutunud, pigem siiski on hakatud rohkem ostma õhk-vesi lahendusi, sest varem selliseid, mis meie kliimas oleks töötanud, lihtsalt ei olnud piisavalt suures valikus. Suur valik ja tugev promo paljudelt firmadelt üheaegselt on taganud sellele tootegrupile suurema edu.

Kas saate tuua näite mõnest kliendist, kes viimasel ajal süsteemi säästlikkuse nimel välja on vahetanud/täiendanud?

Tegelikult peaks märkima, et siiski väike muutus meil turul on toimunud. Kui varem müüdi soojuspumpasid uutesse ehitistesse, siis nüüd müüakse suur osa renoveeritavatesse või siis lihtsalt lisatakse kulude kokkuhoiu eesmärgil veel üks säästlikum küttesüsteem.

 

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Merko otsib SEKUNDAAROSA PROJEKTEERIJAT

Merko Ehitus Eesti AS

29. september 2017

Ermeesia otsib ENERGIATÕHUSUSE SPETSIALISTI

M-Partner HR OÜ

22. september 2017

Ehituse erilehed