24. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ta märkis, et 2010 vähenevad omavalitsuste investeeringud ehitusse, mis 2009 veepeal hoidsid, veelgi. „Suuri erainvesteeringuid pole aga ehitusse veel näha,“ sõnas ta.

Kuusk prognoosis, et 2010. aasta  suveks on kadunud veel kümneid firmasid, kes ehituses veel täna tegutsevad. Pankrotilaine jõuab ka eritööde ( elekter, vesi-,küte-,kanal, ventilatsioon) firmadeni, kes ei suuda enam peatöövõtjate poolt pakutavate, loe "nõutud" hindadega välja tulla, sest vana rasv on otsas.

„Kokkuhoiuvõimalused on aga ammendunud ja edasisel tegevusel pole enam mõtet. Samal ajal tekib ehituses turule ka uusi firmasid osa neist on nn. projektipõhised, kelle iga on lühike ja vastutus riigi ees puudulik. Algamas on suur praagitootmis periood, mida soodustab ka Riighankeseadus,“ prognoosis ta.

Tema hinnangul hakkab ehitussektor hakkab taastuma peale seda kui erainvestorid hakkavad taas reaalselt ehitusse investeerima. On need siis tehased, hotellid, golfiväljakud, büroohooned, kortermajad, tähtsust pole.

„Tähtis on, et rahajõmmid mõistaksid, et just Eestisse on õige raha paigutada. Kui see teostumas tekib ka riigil uuesti raha, et ehitusse investeerida. Selge on see, et riik peab kõik erinevate eurofondide võimalused ära kasutama, kuid sellest ei piisa, et ehitussektorit kasvule viia,“ kommenteeris ta.