Keila järelturu korterite ja majade hinnad on veel õhku täis

Uus Maa Kinnisvarabüroo atesteeritud konsultant Külli Friedrichson kirjutab, et käesoleva aasta alguses tehti Keilas eelkõige tehinguid korteritega. Maa-ameti andmetel müüdi kõige rohkem uusi kortereid, sest arendajad tegid meeldivalt suuri allahindlusi.

Uusarenduste korterid läksid suvel nagu soojad saiad, sest hinnad olid vaid 8500—9800 kr/m2. Seoses sellega seiskus järelturu korterite müük, sest vanade korterite omanikud ei reageerinud nii kiiresti uute korterite hinnalangusele ja küsitavad hinnad ei olnud ostjatele vastuvõetavad.

Erilise pöörde tegi ka Paldiski korteriturg. Peaaegu terve aasta jooksul puudus huvi sealsete korterite vastu ja äkki toimus suve teisel poolel turu elavnemine. Ostjateks olid Venemaa kodanikud, kes kindlustavad siia, Eestisse, tagalat; tegu on peredega, kelle eluase on läinud panga haamri alla ja kes olude sunnil saavad lubada endale ainult väga odavat eluaset. Paldiskis saab osta 2-3-toalise remontivajava korteri 100 000–175 000 krooniga.
Nagu aasta algul ennustasin, et aasta 2009 on maade müügi aasta, nii ka läks. Intensiivne huvi maade vastu algas kevadel ja kestis augustini. Kuid erinevalt eelnevatest aastatest, ei tuntud sel aastal huvi linnakruntide, vaid Keila läheduses paiknevate kruntide vastu. Osteti kokku põllumaid, aga mere piirkonnas nii elamukrunte kui ka hoonestatud kinnistuid.

Majade turg on olnud pisut vaiksem. Keilas müüdi maju keskmiselt hinnaga 1,4 milj—2,5 milj. Maamajade/suvilate müügihinnad olid kuni 500 000 krooni. Suvilate müük oli eelnevatest aastatest väiksem, sest kahe elukoha pidamine tundub inimestele praeguses olukorras luksusena.

Praegu on Keilas www.city24.ee portaali andmetel müügis ca 72 korterit. 2009. aasta veebruaris oli see arv aga 140. See näitab, et pakkumiste arv on poole võrra vähenenud. Hetkel toimuvad   Keilas järelturu korterite tehingud hinnaga 8500—9500kr/m2 , uutel korterite tehingud hinnaga 10 000—11 000 kr/m2. Võrreldes eelmise aastaga, on järelturu korterite hind langenud 30—40 %.

Samas on ka vähenenud majade pakkumiste arv. Kui  veel selle aasta algul oli pakkumises 33—35 maja, siis tänaseks vaid ca 20 maja. Majade hind on langenud võrreldes eelmise aasta lõpuga 20—30%. Kasvanud on aga korterite üüripakkumised, mis on üsna loogiline, sest omanikud, kel ei ole vajadust korterit  müüa, üürivad selle välja, oodates hindade tõusu.
Nõudlus on endiselt maakodude järele, millel on piisavalt maad. Üha enam on märgata, et talude/maakodude juurde kuuluvad hektarid tükeldatakse  ja maja ümbrusse jäetakse ainult alla 5000 m2 maad. See on ainult miinuseks kinnistu  müügil. Talumaade tükeldamisest saadud kinnistul, millel pole kommunikatsioone, on turuväärtus väiksem ja sellele ostja leidmine  oluliselt raskem.

Endiselt leidub ostjaid uutele ja renoveeritud kvaliteetmajadele hinnaga kuni 2 milj (150-250 m2). Ja kindlasti on kliente, kes soovivad osta hea hinnaga uut korterit . Piisaks veel ühest sellisest müügikampaaniast lööklausega: “suviselt saledad hinnad”  ja Keilas oleks kõik uued korterid müüdud. Keilas ja Keila ümbruse kinnisvaraturul ei ole veel põhi käes, eriti suurt “hinnamulli“ näen pakutavate järelmüügi korterite ja majade hindades. Kuid usun, et oleme kinnisvaraturu põhjale lähedal.

Õige hinna ja kvaliteedisuhtega maja/korteri müük vältab 1,5—3 kuud. Töötades antud piirkonnas juba kolm aastat ja olles kursis piirkonna pakkumistega,  tean, et mõni kinnisasi on müügis olnud juba mitu aastat. Järelikult pakkumine ületab veel nõudlust. Kuid samas hirmutab praegust ostjat juba  hinnatõusu mõte, sest kindel on see, et sellist madalseisu enam   lähema 7-8 aasta jooksul ei tule. Kui tehtud tehinguid ning maa-ameti statistikat jälgida, siis on näha, et praegugi on kinnisvaraturul väga häid pakkumisi – ärge laske seda aega mööda!


 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Merko otsib SEKUNDAAROSA PROJEKTEERIJAT

Merko Ehitus Eesti AS

29. september 2017

Ehituse erilehed