11. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Igasugune kaevandamine mõjutab keskkonda, ehitusmaavarade puhul kaasneb kõige suurem mõju lubja- ja dolokivi kaevandamisega,” ütles Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esialgne aruanne näitabki seda, millist mõju avaldab jätkuv ehitusmaavarade kaevandamine keskkonnale. Seejuures on hindajad lähtunud kolmest variandist.

“Kõigepealt analüüsivad nad seda, missugune keskkonnamõju kaasneb ehitusmaavarade kaevandamisega siis, kui see jätkub senisel kujul. Seejärel hindavad nad mõju olukorras, kui riik hakkab kaevandamisse senisest rohkem sekkuma,” selgitas Raudsep.

Lisaks analüüsivad hindajad kava kooskõla EL keskkonnapoliitika ning säästva arengu põhimõtetega ja pakuvad välja soovitusi kaevandamise käigus tekkivate keskkonnamõjude vähendamiseks. Ka toob KSH aruanne välja ehitusmaavarade kaevandamise mõju inimeste tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale, kultuuripärandile ja jäätmetekkele.