9. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Haigla uus neljakordne  X-korpus, mis valmib käesoleva aasta lõpuks, esitas mitmeid väljakutseid nii ehitajale kui sisearhitektile. „Rahvusvahelised asjadtundjad hindavad haiglahoone projekteerimiseks kuluvat aega umbes kaheksale aastale ning kui projekt lõpuks valmib, tuleb muutunud nõuetest ja edasi arenenud tehnoloogiatest lähtuvalt palju ümber teha. Nii läks ka selle haiglaga,“ kirjeldas sisearhitekt Kurismaa ehituse kujunemise protsessi. Hoone näol on tegu ühe mastaapseima ehitusprojektiga taasiseseisvud Eestis. Mari Kurismaa ning Arhitektuuribüroo Pluss OÜ meeskond Indrek Suigusaare juhtimisel  töötasid projekti kallal ühtekokku viis aastat.

Ehituse mastaapidest annab aimu fakt, et suuremates koolides on pinda 8000-10000 ruutmeetrit, siis uues haiglas on seda ligi kolm korda enam. Põrandate näol oli tegu ka ühe suurema väljakutsega. „Ka siin oli palju erinõudeid- kasutada tohtis vaid hästi vastupidavaid, kergesti hooldatavaid materjale, millest paljud pidid ka olema staatilist elektrit hajutavad või juhtivad ning libisemiskindlad,“ sõnas Kurismaa. Et vältida seinapindade kahjustamist, ulatuvad vastupidavad põrandakattematerjalid koridorides ja palatites ka meetri kõrgusele seintele.  „Koger ja Partner on viimistledes head tööd teinud ja pahteldanud seina materjaliga kenasti ühele tasemele,“ rääkis Kurismaa.

Kasutatud on Tarketti tehases toodetud põrandakatteid, mille pinnaviimistlus on välja töötatud Tarketi üle 100 aasta tootmiskogemustele tuginedes. Pinnaviimistlust nimetatakse IQ, mis eesti keelde tõlgitult tähendab intelligentset kvaliteeti. Selliseid põrandakatteid ei pea vahatama ja see tähendab omakorda olulist säästu hoolduskuludes. Tarkett pöörab oma materjalide tootmisel erilist tähelepanu keskkonnasäästlikkusele, kasutades PVC jääkide ümbertöötlust. Haiglahoone ehitusel tekkinud PVC paigaldusjäägid viis tehas oma kuludega tehasesse ümbertöötlusele. Sellega säästis ehitaja prügikuludelt ning ka keskkonnale jäi kahju tekitamata.

Materjalid tarninud Lincona Põrandakeskuse juhi Sven Erslingu sõnul oli koostöö projektijuhtide ja ehitajate vahel kiiduväärne. „Sellist sujuvust näeb niisuguse mastaabiga projektide puhul haruharva,“ andis Ersling koostööle hinnangu.

Et haigla atmosfääri veidi hubasust tuua on suurem osa põrandaid värvilised ja mustrilised. Näiteks uue korpuse keskel asuvat avarat puhkeala katab muru-, kivi- ja puiduimitatsiooniga PVC.  Selleks, et mustripõrandaid paigaldada tuli kasutada kokku 30 kilomeetrit keevisnööri- see tõik sobib üsna hästi iseloomustama ka koostöö mastaape üldiselt.Erinevad interjöörivärvid aitavad majas orienteeruda

Selleks, et töötajad ja haiged uues hoones õige tee leiaks on kasutatud palju erinevaid värve. „Näiteks on iga trepikoda erinevat värvi, et neid oleks lihtne eristada,“ rääkis Kurismaa kireva sisekujunduse praktilistest eesmärkidest. Ta lisas, et mitmele poole saavad üles ka erinevad fotopannood loodusvaadetega, mis peaks lisaks silmailu pakkumisele samuti aitama erinevaid osi majas meelde jätta.

Lisaks praktilistele põhjustele oli oluliseks motivaatoriks värviküllaste lahenduste kasutamisel soov teha uus hoone inimsõbralikum ja meeldivam kui seda on nõukogudeaegsed haiglad. „Suurema osa inimeste jaoks seostuvad meie haiglad ühtlaste hallide toonide ja masendava monotoonsusega ning siin üritasime ka seda stereotüüpi murda,“ põhjendas Kurismaa.

Haigla uue korpuse kõige silmatorkavamaks osaks on juba mainitud puhkeala, mis kujutab endast avarat ja valgusküllast aatriumi. Kurismaa sõnul nähti palju vaeva, et kaotada ruumist kaja. „Selleks tuli meile appi riigi parimaid akustikaspetsialiste Linda Madalik. Tema soovitusel sai paigaldatud akustiline krohv, mis lahendaski kajaprobleemi,“ ütles Kurismaa.Aatriumi keskel on ka dekoratiivne vahtrapuu, väike purskkaev ja planeeritud veel hulk kunsttaimi ning Leida Ilo skulptuur, et luua meeldiv õhustik.  Samas on aatrium valmis funktsioneerima ka laatsaretina, kui näiteks suurõnnetuse puhul tekkib mujal majas ruumipuudus.

 „Näiteks selleks, et kiiritusravi osakonna kiirgust kinni pidada ümbritsevad seda meetripaksused seinad ja tõsised varjendiuksed“ toob Kurismaa esile väljakutseid, millega ehitaja toime pidi tulema. „Siinkohal tahaksingi kiita ehitajat, Koger&Partnerid, kes on meeletult keerulise projekti elluviimisega kvaliteetselt hakkama saanud,“ ei olnud sisearhitekt kiitusega kitsi. Samuti on palju vaeva nähtud

Selleks, et nukleaarmeditsiini osakonnaga, mille palatid peavad olema eraldatud nii teistest patsientidest kui ka arstidest.

Palju on mõeldud ka selle peale, et tagatud oleks head tingimused haiglatöötajatele. Nii on hoones olemas ka spordisaal ning korralik konverentsisaal juhtkonna osas. Operatsioonitoast võib leida ka sisseehitatud helisüsteemi, et kirurgidel oleks võimalik töötades ka muusikat kuulata nagu doktoritel populaarsetes telesarjades.

keldrikorrusel  töötavatele radioloogidele ja proviisoritele meeldivamad tingimused tagada, on väikeste sisehoovide loomisega toodud ka sinna hulgaliselt päevavalgust, mis paneb unustama, et viibitakse põhimõtteliselt allpool maapinda.

„Arhitekt Indrek Siugusaar on väga keerulise maja hästi lahendanud – aatrium, 0-korruse valguskaevud ja katuseaknad toovad päevavalgust ka hiiglasliku kompleksi siseosadesse, üldruumid on avarad ja meeldiva mõjuga,“ iseloomustas Kurismaa kokkuvõtvalt teostust.

12 pilti

Foto: Martin Kõiva