4. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miks müüja peab hinda varjama? Kas ta paneb hinna ostja näo järgi? Kas müüja üritab sogases vees kalastada?

Need on esmased küsimused, mis sellist hinnasilti nähes pähe tulevad. Alljärgnevalt on toodud mõned mõtted hinnata pakkumiste kohta.

1) Tänane kinnisvaraturg on habras. Ostjad otsustavad väga paljuski just nimelt hinna alusel, kas nende huvi kinnisvaraobjekti vastu on tõsisem või pealiskaudsem. Seetõttu loobub kokkuleppehinna väljapakkuja paljudest klientidest, kes tegelikult võiksid tema pakkumise vastu huvi tunda.

2) Hind on üks esimesi asju, mille vastu klient huvi tunneb. Sageli alustavad inimesed kinnisvaraotsingut sissetulekust, olemasolevast omafinantseeringust ja maksimaalset laenuvõimest tulenevast maksimaalsest ostuhinnast. Kui ostjal on võrdväärsed pakkumised kõrvuti, millest ühel on hind ja teisel ei ole, siis millise pakkumise poole klient esmalt pöördub?

3) Kas müüja varjab hinda seetõttu, et see on turutingimusi arvestades liiga kõrge? Turutingimustest madalamat ja müüki soodustavat hinda vaevalt keegi varjama hakkab. Kas müüja loodab sellisel juhul, et hea müügimehe sorav jutt aitab ostja ära rääkida? Tänased ostjad vaevad kindlastsi mitmeid pakkumisi ja ostuotsusega ei kiirusta. "Geniaalne" müügimees on sellisel puhul tõsiste raskuste ees müügitehing turutingimustest kõrgema hinnaga lõpule viia. Jälle miinuspunkt hinnata müügipakkumise kahjuks.

4) Puuduva hinnaga kinnisvarapakkumine paneb mind kahtlema müüja professionaalsuses. Olen veendumusel, et professionaalne müüja peab olema see, kes hinna välja ütleb. Hind ei pea olema see, mida teine pool välja lunima peab. Hinnata pakkumine on tühi töö. See on sama hea, mis panna üles kinnisvarapakkumine ilma piltideta. Pakkumine on veebis üleval ja midagi on justkui tehtud, kuid tulemus jääb üsna arvatavalt kasinaks. Hind on üks esimesi valikukriteeriumeid asukoha ja eluruumi toalisuse juures, millest koduotsijad lähtuvad. Olulist valikukriteeriumit avalikustamata lähevad ostjad alternatiivsete pakkumiste juurde. Ja lõpetuseks. Kasutatav väljend "hind kokkuleppel" on oma olemuselt imelik. Nii-ehk-naa tuleb hinnakokkulepe sõlmida. Millisel muul moel saaksi ostu-müügitehinguni jõuda, kui hinnas kokku ei lepi?