22. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võrreldes aastataguse ajaga on tänane töötuse määr kordades kõrgem, seega on suurem ka nende inimeste hulk, kes ei suuda eluasemelaenu teenindada.

„Samas tuleks teadvustada seda, et probleemid laenu teenindamisel ei tähenda automaatselt vara arestimist. Panga eesmärk ei ole saada vara omanikuks, vaid saada oma raha ja kokkulepitud tasu selle laenamise eest tagasi. Usun, et pangad on küllalt ratsionaalsed mõistmaks seda, et kui inimene on kaotanud töö, on arvestades laenuperioodi pikkust, tegemist siiski ajutise probleemiga. Vara arestimise ja sundenampakkumise näol on siiski tegemist äärmusega. Olles kokku puutunud sundenampakkumisel oleva vara müügiga võib väita, et enamus vara omanikest ei ole valmis ka kõige elementaarsemakski koostööks. Seetõttu ei jäägi võlausaldajal sageli muud võimalust peale täitemenetluse,“ rääkis Vahter.

Tema sõnul moodustavad sundmüügiobjektid õnneks kinnisvaraturul kõigest marginaalse osa tehingutest. Seetõttu on nende mõju turule tervikuna praktiliselt olematu. Küll aga on sundmüügitehingud head hinnatasemete näitajad, sest sageli langetatakse hinda niikaua kuni vara realiseeritakse.