22. oktoober 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Pensionipõlveks“ hoitud varad paisatakse ebaõnnestunult turule

Pindi Kinnisvara maakler Madis Eelmaa kirjutab, et turule on tulnud hulganisti mereäärseid krunte ning eramuid, mida varasemalt hoiti nn pensionipõlveks, paraku on enamus müügile tulnud varasid tugevalt ülehinnatud.

Viimastel kuudel on turule lisandunud kümneid, kui mitte sadu eksklusiivseid objekte, mida nende omanikud on aastaid hoidnud kui alternatiivina pensionikindlustusele. Paraku on probleemid ärides või sissetulekute kahanemine sundinud paljusid varaomanikke siiski neid realiseerima. Nagu enamuste müüki tulevate objektide puhul on ka antud objektide hinnad esialgu kõrged, kusjuures eksklusiivsematel varadel on esialgne ülehindlus proportsionaalselt oluliselt suurem kui tavapäraste objektide puhul.

Iseäranis on lisandunud just mereäärseid või merelähedasi kinnistuid ja eramuid ning sisemaal looduslikult väga kaunis kohas paiknevaid talusid, millest omanikud pole nende eksklusiivsuse tõttu aastate jooksul olnud nõus raha teenimise eesmärgil loobuma. Paraku on osadele leibkondadele sellised varad hetkel lihtsalt kas üle jõu käivad või vajatakse lisaraha.

Viimase kahe ja poole aasta jooksul on kinnisvarahinnad keskmiselt kukkunud küll veidi enam kui poole võrra, elamumaade ja kruntide turul on langus järsemgi olnud. Samas on valdavaks trendiks olnud terve langusperioodi, et eksklusiivsemate varade omanikud aktsepteerivad hinnalangus kõige vähem ning usuvad jätkuvalt, et kunagi näiteks 4 miljonit krooni maksnud kinnistut on võimalik täna realiseerida 3,5 miljoni krooniga. Samas julgen väita, et need omanikud ei hinda adekvaatselt taustsüsteemi. Toon ka ühe näitlikustava võrdluse.

Kui 2006. aastal miljon krooni maksnud krunt maksab hetkel 400 000 krooni, siis oleks väär arvata, et varasem nelja miljoniline maatüki väärtus on rohkem püsima jäänud. Buumiaegu maksis kallim maatükk odavamast neli korda rohkem. Tekib küsimus, miks see suhtarv peaks olema muutunud? Eeldusel, et ostjate hulk on proportsionaalselt kahanenud igas hinnaklassis olevate varade puhul, peaks see suhtarv paika jääma ning järelikult ei maksa ka kunagine 4 miljoni kroonine tükk enam üle 1,6 miljoni krooni. Tõsi, eksklusiivsuse aspekt tuleb mängu ning kuna väga eriliste varade hulk pole plahvatuslikult kasvanud, siis ehk on võimalik seda suhtarvu veidi kallima krunid kasuks nihutada. Kindlasti ei saa aga rääkida kallimate varade paremast „hinna hoidmisest“, kuna ka eksklusiivobjektide ostjaskond on märkimisväärselt kokku tõmbunud.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785