Kommentaar: millised on nõuded vette ehitamisel?

Hedman Partners Advokaadibüroo Advokaat Liisa Linna kirjutab, et avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste (edaspidi ka vee-ehitised) kavandamist tuleks alustada esmalt planeerimismenetluse kaudu (kas juba maakonnaplaneeringus või siis üld- või detailplaneeringus).

 1. juulist 2009 on Tehnilise Järelvalve Ameti kooskõlastuse olemasolu sellise planeeringu vastuvõtmise eelduseks.

Detailplaneerimise kohustust kõigi vee-ehitiste kavandamise tõttu ei teki. Küll aga on kehtestatud üld- või detailplaneering vältimatu, kui vee-ehitis kavandatakse otsapidi ehituskeeluvööndisse looduskaitseseaduse mõistes. 

Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral (sealjuures lubab looduskaitseseadus ehitada ilma kehtiva planeeringuta või ehituskeeluvööndit vähendava planeeringuta vee-ehitistest lautrit ja paadisilda) tuleb üle 20 m2 pindalaga avalikku veekogusse kavandatavate kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste puhul taotleda projekteerimistingimused kohalikult omavalitsuselt, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub. Jällegi on Tehnilise Järelvalve Ametil “vetoõigus” projekteerimistingimuste edasises menetluses.
Enne ehitustööde algust on muuhulgas vajalik:
1. maaüksuse või ehitise omaniku luba;
2. vee erikasutusluba veeseaduses ettenähtud juhtudel;
3. a) ehitusluba või
b) kirjalik nõusolek alla 60 m2 pindalaga põhjale toetuva veesõidukite     sildumiseks kohandatud rajatise puhul või
c) teade ehitamise kavatsusest kohalikku omavalitsusse alla 20 m2 pindalaga avaliku veekogu (jõgede puhul alla 10 m2) põhjale toetuva veesõidukite sildumiseks kohandatud rajatise puhul.

Enne kasutusloa taotlemist on nendel juhtudel, mil vee-ehitis kaldajoont ja kaldakinnisasja ulatust muudab, tarvilik läbi viia ka korrigeerivad toimingud maakatastris ning tasuda avaliku veekogu ehitisega koormamise tasu.

Nimetatud tasu on uuendusena sisse viidud veeseadusesse ning selle kohaselt peab kaldakinnisasja omanik maksma riigile ühekordset tasu -  ½ juurde tekkinud maismaa maksustamishinnast, mida arvutatakse kaldakinnisasja maksustamishinna alusel.

Ehitised, mis ei muuda kaldajoont ja mille ehitisalune pind on suurem kui 60 m2 on koormatud nüüdsest iga-aastase kasutustasuga, milleks on 4% kaldakinnisasja maa maksustamishinnast.

Nimetatud maksudest on priid meresõiduohutuse tagamiseks vajalikud ja kaldaga ühendamata ehitised, nagu näiteks navigatsioonimärgid. Samuti hõlmab maksevabastus iga kaldakinnisasja kohta ühte kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga vee-ehitist.

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Merko otsib SEKUNDAAROSA PROJEKTEERIJAT

Merko Ehitus Eesti AS

29. september 2017

Ermeesia otsib ENERGIATÕHUSUSE SPETSIALISTI

M-Partner HR OÜ

22. september 2017

Ehituse erilehed