Ehitusseadust muudeti tänavu kaks korda, planeerimsseadust viis korda

Uus Maa Kinnisvarabüroo hindaja Triin Kent kirjutab, et käesoleval aastal on kaks korda muudetud ja täiendatud ehitusseadust ja 5 korda planeerimisseadust.

Muudatused ja täiendused on käesoleval aastal toimunud nii sisus kui ka täpsustuste/selgituste osas. Hetkel järgitavad seadusredaktsioonid hakkasid ehitusseadusel kehtima käesoleva aasta 10. juulist ning planeerimisseadusel 24. juulist. Põhiliselt puudutavad muudatused avaliku veekoguäärse kaldakinnisasjaga püsivalt ühendatud rajatise  ehitamist ning liiklusvälise teabevahendi paigaldamist sõiduteede äärde.  
Peamine uuendus kehtiva redaktsiooni puhul puudutab avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikke. Nimelt avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus ehitada kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolul veesõidukite sildumiseks kohaldatud rajatis (ehitusalune pind ei ületa 60 m2). Suuremate ehitiste ehitamise soovi korral tuleb taotleda kohalikult omavalitsuselt (kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub) projekteerimistingimused. Ehitusloa väljastab (vajadusel tunnistab kehtetuks) kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub.
Siinkohal tuleb silmas pidada, et kui avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamisel muutus kaldajoon ja suurenes kaldakinnisasja ulatus, väljastatakse kasutusluba pärast seda, kui kinnisomandi suurenemine on kantud maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning vastavalt veeseadusele on tasutud avaliku veekogu ehitisega koormamise tasu.

Olemasolevate ehitiste puhul ehk enne 2009. aasta 1. juulit ehitisregistrisse kantud avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendatud ehitis loetakse õiguslikul alusel ehitatud ehitiseks. Kui nimetatud ehitise ehitamisel muutus kaldajoon ning ehitisele on antud kasutusluba, kantakse kinnisomandi muudatused maakatastrisse ja kinnistusraamatusse.  Kui avalikku veekogusse ehitatakse kaldaga püsivalt ühendatud ehitis, mille ehitamist alustati kohaliku omavalitsuse poolt antud ehitusloa alusel enne 2009. aasta 1. juulit, siis seda loetakse õiguslikul alusel ehitatud ehitiseks. 

Lisaks puudutab seaduse täiendus avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise rajamise kavandamist/planeerimist. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitist kavandav maakonna-, üld- või detailplaneering kooskõlastatakse enne selle vastuvõtmist Tehnilise Järelevalve Ametiga, kellel on põhjendatud juhul (avalik huvi) õigus planeeringu kooskõlastamisest loobuda.

Planeerimisseaduse muutmise tulemusel on tehtud muudatusi ka teistes seadustes, et need oleksid kooskõlas. Näiteks uuele teeseadusele tuginedes tuleb uue tee ehitamisel esimese etapina koostada tee eelprojekt, millega määratakse kindlaks tee asukoht. Eelprojekti koostamise käigus küsib tee omanik puudutatud isikute arvamust, mida võimaluse korral eelprojekti koostamisel arvestatakse. Projekt koostatakse kehtestatud üld- või maakonnaplaneeringu alusel.

Lisaks on teeseaduses välja toodud, et liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa teemaale (maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks) riigi põhimaanteedel annab Maanteeamet ning riigi tugi- ja kõrvalmaanteedel Maanteeameti kohalik asutus oma tegevuspiirkonnas, kohalikel teedel valla- või linnavalitsus. Tee kaitsevööndi alale (tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd, mis riigimaanteel on 50 m äärmise sõiduraja teljest ning kohalikul maanteel 20-50 m äärmise sõiduraja teljest) annab liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa eelnimetatud asutus tee kaitsevööndi maa omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Loa saamiseks tuleb taotlejal esitada teabevahendi joonis ja paigutuse skeem.

Seega maantee äärde liiklusvälise teabevahendi paigaldamise soovi korral tuleb kõigepealt tee kaitsevööndi maa omanikuga tingimustes kokku leppida ning siis väljastatakse luba. Seevastu ehitusseaduses tehtud täiendused võimaldavad avalike veekogude äärsete kaldakinnisasjade omanikel  ehitada väike paadisild kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul. Käesolev muudatus toetab detailplaneeringuga kooskõlastatud rajatisi avalikes veekogudes ja keskkonnahoidu. Arvestades omavoliliselt ehitatud rajatiste arvu veekogudes, on see väga oluline.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

september 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Merko otsib SEKUNDAAROSA PROJEKTEERIJAT

Merko Ehitus Eesti AS

29. september 2017

Ehituse erilehed