Uus Maa: teadlikkus energiamärgise kohustuslikkusest puudub

Uus Maa Kinnisvarabüroo hindaja ja energiamärgise väljastaja Kätlin Kuusalu kirjutab, et energiamärgisest on käesoleval aastal  räägitud meedias mitmel korral, kuid paljudel elamutel see endiselt puudub.

 Uus Maa Kinnisvarabüroo uuris oma koostööpartneritelt ja klientidelt, kuivõrd on kinnisvaraomanikud kursis aasta algusest kehtima hakanud seadusega ning mis on põhjused, miks ühele või teisele elamule on energiamärgis tellitud ja miks suurel osal elamutest see veel endiselt puudub.

Põhja-Tallinna linnaosas Ristiku tänaval paikneb 8 korteriga korterelamu. Vesteldes ühe korteriomanikuga, kes on ka üks juhatuse liikmetest, selgus, et elamul puudub energiamärgis, kuna nimetatud juhatuse liige ei olnud teadlik, mis on energiamärgis ega ka sellest, et energiamärgise puudumisega kaasnevad sanktsioonid.

Lastekodu tn paikneva korterelamu ühistu juhatuse esimees oli küll teadlik, mis asi on energiamärgis, kuid ei pidanud seda vajalikuks, kuna teab ka ise, mis remonttöid elamus teha on vaja. Kehtestatud trahvinõuetest korteriühistu esimees teadlik ei olnud.

Sarnane olukord on ka Tallinnas kesklinnas Tuukri tänaval paikneva korterelamu puhul. Majaomanik on küll energiamärgisest kuulnud, kuid elamul energiamärgist ei ole ning omanik näeb selles järjekordset ettekirjutust ja rahalist kohustust. Trahvidest korterelamu omanik kuulnud ei olnud, kuid samas on seaduses sätestatud trahvide suurus omanikule piisavaks argumendiks energiamärgise tellimiseks.

Alates 2009. aasta 1. jaanuarist on Ehitusseaduse §29 alusel kinnisvara omanikel, kes soovivad müüa või üürida kinnisvara, kohustus energiamärgis müügitehingul ostjale üle anda ja üürimisel üürnikule näidata kui viimane seda nõuab. Kui müüja energiamärgist müügitehingu tegemisel üle ei anna, tekib ostjal omanikuks saades kohustus korteriühistule esitada avaldus energiamärgise tellimiseks. Kui korteriühistus korteri müügitehinguid ei toimu, ei tähenda see seda, et energiamärgist ei ole kindlasti vaja, kuna alati on võimalik, et mõni korter üüritakse välja ja ka sel juhul võib omanik soovida energiamärgist. Üürilevõtjale piisab vaid energiamärgise näitamisest, üürilevõtjale ei laiene eelnevad kohustused energiamärgise valdkonnas. Korteriühistu käest saab energiamärgist nõuda ja avalduse selle  omandamiseks esitada ainult korteriühistu liige ehk korteri omanik. 

Antud seaduse §68 kehtestab alates 01. maist 2009.a sanktsioonid ehitise omanikele energiamärgise mitte omamise eest. Eraisikule on rahatrahv kuni 18 000 ja juriidilisele isikule kuni 500 000 krooni.

Vaidas Vana-Tartu maantee ääres paikneb 5-korruseline 60 korteriga korterelamu, milles on just hiljuti läbi viidud energiaaudit. Korteriühistu otsus energiaaudit tellida tulenes soovist võtta laenu korterelamu renoveerimiseks. Energiamärgist antud elamule tellitud ei ole, kuna pärast renoveerimistöid  muutuvad elamu soojusnäitajad. Kuigi trahvid energiamärgise puudumise kohta sätestati juba 1. juunil, ei ole antud korteriühistu juhatus sellest kuulnud.

Samas on korteriühistuseaduses § 152  kirjas, et kui korteriomanik ei ole korteriühistule avaldust esitanud energiamärgise saamiseks, siis ei ole korteriühistul kohustust seda tellida. Korteriühistu liikmel on õigus tellida energiamärgis ka ainult tema omandis olevale korterile.

Samas on mitmetele uutele korterelamutele Tallinna linnas energiamärgis juba tellitud. Üks nendest majadest paikneb Tallinnas Juhkentali tänaval. Antud korterelamule energiamärgise tellimise initsiatiiv pärines endiselt juhatuse liikmelt. Kui uurisime, kas protsess tundus väga keeruline ja aeganõudev, lükati see väide ümber. Pigem oli energiamärgise saamine suhteliselt lihtne ning selleks oli vaja välja otsida korterelamu andmed viimase kolme aasta kütteperioodi tarbimiste kohta.

Energiatarbimise klassi arvutamiseks on vajalikud andmed hoone köetava pinna, kõigi kütteks kasutatud kütuste või energiate ja kõigi sooja tarbevee ettevalmistuseks kasutatud kütuste või energiate kogused ning kasutatud elektri hulk.

Kortermajades ei pea iga korteri omanik eraldi energiamärgist hankima, sest seaduse järgi on ühistul korteriühistu seaduse §152 alusel kohustus see dokument muretseda ühe kuu jooksul pärast mõne majaelaniku soovi või samuti ühistu juhtkonna soovil. Energiamärgise hind jääb vahemikku 1500—3000 krooni, sõltudes vajalike algandmete hulgast ja erisustest. Tallinna linn kompenseerib energiamärgise tasust 1500 krooni, kui korteriühistu esitab avalduse linnavaraametile.

Eelnevat arvesse võttes, ei ole paljud kinnisvaraomanikud teadlikud, mis on energiamärgis ning et selle tellimine on lihtsam, kui esialgu võib tunduda. Kehtima hakanud nõuetest on teadlikumad kinnisvara ja ehitusega seotud inimesed.

 

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed