2. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ma julgen väita, et keegi ei osanud ette kujutada nii sügavat langust, kuigi hoiatavaid näiteid võis naaberriikidest leida. Viimastel kuudel oleme aga näinud esimesi positiivseid märke. Kuna devalveerimise oht on hetkel möödas, on välisinvestorid tagasi. Uus Maa kinnisvarabüroo klientidest on viimase kahe kuu jooksul moodustanud välismaalased juba 10% ja neist suur osa on soomlased. Soomlastel on omal kogemus olemas 90-ndate aastate algusest ning nad teavad, et parimad tehingud tehti vahetult enne nn põhja.

Hindade langus on selgelt aeglustunud. Tegelikult augustis hinnad juba tõusid, võrreldes juuliga 3,7%, mis oli esimene tõusukuu üle pika aja. Ka tehinguaktiivsus on tõusnud. Juba nüüd näeme, et kolmandas kvartalis tehakse rohkem tehinguid kui teises. Seda pole juhtunud pärast 2005. a.

Müügis olevate objektide arv on langenud aasta algusest 26%, mis on üks märk turu põhja lähedusest. Inimesed, kellel pole müügisurvet, on võtnud oma objektid müügist maha ja või andnud üürile. Ka suured ehitusettevõtted on müünud oma laod peaaegu tühjaks. See muidugi ei tähenda veel seda, et ei oleks mida müüa, aga suund turul on selgelt pakkumise ja nõudluse tasakaalupunkti suunas. Paljud ehitusettevõtted mõtlevadki, millal on õige aeg jälle ehitama hakata.

Uus Maa Kinnisvarabüroo on juba mõnda aega toonud turule probleemsete laenude objekte, mille seast investorid võivad leida väga häid pakkumisi. Kuna kinnisvarahinnad on langenud 2006. aasta tipust 55%, kohati isegi 60%, siis tähendab see seda, et kinnisvara on muutunud jälle taskukohasemaks. Eelmainitud arengute tõttu võime eeldada, et oleme jõudmas põhja lähedale. Kas see toimub sügisel või talve jooksul, on raske ennustada ja kahjuks ei saa me seda teada enne, kui oleme põhjas käinud.