4. september 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valeandmed kindlustuslepingutes kärbivad hüvitisi

Kindlustusseltsid teevad aastas hinnanguliselt üle 100 hüvitise vähenduse põhjusel, et lepingu sõlmides on esitanud klient ebaõigeid andmeid oma vara tegeliku olukorra ja turvanõuete kohta, kas hooletusest või ka tahtlikult. Vahel on vahe tegemine pea võimatu, kirjutab ERGO kindlustusdirektor Sven Freiberg.

Põhjus, miks mõnikord kiputakse ebaõigeid andmeid esitama, on soov vähendada seeläbi kindlustusmakset või saada kindlustus hoonele, mida muidu iialgi ei kindlustataks, kuna riskid on kindlustusseltsi jaoks „hindamatud“. Tõepoolest võib vahe turvasüsteemidega varustatud ärihoone kindlustusmaksel ja ilma nendeta küündida tuhandetesse kroonidesse. Samas võib selliselt saadud sääst kindlustusmakselt tuua endaga kaasa miljonikrooniseid kahjusid juhul, kui tõesti juhtubki õnnetus. Juhul, kui kahjukäsitlemisel tuvastatakse, et väljareklaamitud tuletõrjesignalisatsioonid tegelikkuses ei töötanud või alaliselt kasutatud hoonest on suisa välja kolitud, on seltsil õigus lepingust ka taganeda või hüvitist vähendada.

Reeglina ei keeldu ERGO hüvitise täielikust väljamaksmisest, kui õnnetuses pole tegemist omaniku tõendatud kuritahtlusega. Tavapärane praktika on sellistel juhtudel kindlustushüvitise vähendamine ulatuses, milline oli selle rikkumise mõju kahju tekkimisele või selle suurusele. Reeglina jääb see 20% piiresse. Eriti raske nõuete rikkumise pärast on teada kohtulahendeid, kus 80% vähendust on peetud õiglaseks.

Eitada ei saa ka tõsiasja, et valeandmete esitamise ajendiks võib olla ajuti soov kindlustuspettuse abil ebasoodsast kinnisvarast või pangalaenust lahti saada. Selliste juhtumite ilmnedes on tagajärjeks täielik keeldumine. Ka neid juhtumeid esineb, moodustades siiski tühise osa kahjude üldarvust. See tähendab omaniku jaoks seda, et lisaks pangalaenule või muudele kohustustele lisanduvad näiteks tulekahju korral ka koristuskulud vms. Võimatu pole sattumine ka kohtupinki.

Kiired muutused ei jõua lepingutesse

Masust tingituna võib ebaõigete andmete probleem lepingutes pigem süveneda. Näiteks majutusasutuste puhul, kus paljud ettevõtjad on sunnitud sügis-talveks asutuse sulgema või „külmutama”. Viimased sarnased juhtumid on aset leidnud nii Pärnus kui Võsul majutusteenuse osutamiseks kasutatud hoonetes. Mõlemal juhul jätsid hoone valdajad oma hooned talvel inimtühjana seisma, ehkki lepingut sõlmides kinnitasid, et hooneid kasutatakse alaliselt ning seal on ööpäevaringne mehitatud valve. Ja ehk kindlustuslepingu sõlmides nii ka oli. Kuid äri läks teisiti. On loomulik, et elu muutub iga päevaga ja võimatu on ette näha olukorda, millesse ettevõte satub paari kuu või poole aasta pärast. Vähesed on selgeltnägijad.

Kuid kui kindlustuslepingus fikseeritud tingimused muutuvad, on vaja neist seltsi teavitada. Ka lepingu kestel. Et selts oskaks hinnata, kuidas nimetatud asjaolud mõjutavad kahju tekke tõenäosust või selle suurenemist ning kohustusi kliendi ees. Kindlustuses nimetatakse seda riskihindamiseks. Kahju tekke tõenäosus /Riskitase on lõppeks ka see, mis määrab kindlustuse hinna. Kui riskitaset vähendatakse turvameetmetega, kindlustusmakse väheneb. Kui õnnetuse juhtumise tõenäosust suurendatakse, suureneb ka kindlustusseltsi hinnang objekti riskitasemele ning sellest tulenevalt suureneb ka kindlustusmakse. Ehkki varakindlustuse lepingud kehtivad reeglina aasta aega, on võimalik muudatusi sisse viia igal hetkel.

Teavita vaid olulisest

Millest tasub kindlustusseltsi alati teavitada hilisemate arusaamatuste vältimiseks? On selge, et ettevõtet kindlustades ei pea kindlustusseltsi teavitama firmajuhi reisile minekust. Kindlustuslepingu kohalt on kaalukad muutused, mis on nende tingimuste muutused, mis on fikseeritud lepingu sõlmimisel kirjalikult riskihindamisküsimustikus. Näiteks kui majandustegevuse langusest tulenevalt ettevõtte hooned jäävad kasutuseta ja järelvalveta, siis tuleb kindlustusandjat sellest ka teavitada. Samuti tuleks kindlustusandjat teavitada, kui loobutakse kokkuhoiu eesmärgil signalisatsiooni-, valve- ja/või sprinklersüsteemide hoolduslepingutest. Eelpool nimetatud juhtudel saab kindlustusandja otsustada, millistel tingimustel kindlustuslepingut on võimalik jätkata.

Samas igapäevane praktika kinnitab, et kindlustuslepingule pööratakse tähelepanu heal juhul kord aastas, kui tähtaeg lõpeb või juhtub õnnetus. Esimesel juhul ei pruugi meenudagi varem tehtud muudatus. Seetõttu on kindlam teavitada oma kindlustusandjat kohe muutuse jõustudes. Neil, kes on kindlustuslepingu sõlmimisel ja lepingu kehtivuse perioodil hoidnud kindlustusseltsi kursis oluliste andmetega, võivad kindlad olla, et kahjud, mille vastu on end kindlustanud, ka hüvitatakse. Kiirelt ja kliendi vajadusi silmas pidades.

Paljud kahjusaajad on meedias kurtnud, et miks kindlustusselts ise esitatud andmete tõelevastavust ei kontrolli. Kindlustusseltsi kontrollmeetmeks on riskiküsimustikud. Kui ettevõtte omanik on kinnitanud allkirjaga riskiküsimustiku, siis võtab kindlustusselts esitatut puhta kullana. Näiteks kui lepingus kinnitatakse, et majal on päästeameti häirekeskusega ühendatud tuletõrjesignalisatsioon või ettevõte tegutseb majas alaliselt või hoonet valvab ööpäev läbi mehitatud valve, siis eeldab kindlustusandja, et see tõepoolest nii on. Kindlustustöötajad seda teavet seni üle kontrollima ei ole läinud, sest kirjutamata reegel on, et hoone omanikku tuleb usaldada, teab ju tema kõige paremini, milline olukord – kas nähtav või varjatud - tegelikult on.

Arve mittemaksmine lööb valusalt

Masust tingituna võib ettevõtete suhteid kindlustusseltsidega hakata pingestama ka kindlustusmaksete mittetasumine. On reaalne juhtum, kus firma, sooviga optimeerida oma rahavooge, jättis kindlustusmakse tasumata  - kui mitte ärikriitilise - ning õnnetuse juhtudes lõpetas pankrotiga, sest hüvitise maksmisest selts keeldus. Põhjuseks asjaolu, et kliendisuhe oli võlgnevuse tõttu juba varem katkenud.

Eesolev jutt pole mõeldud hirmutamiseks, vaid pigem tähelepanu juhtimiseks vajadusele ajakohastada turvanõudeid puudutavad muutused alati kindlustusseltsiga ning ohule, et säästmine turvalisuse arvelt on lühinägelik. Seda eriti hetkel, kui varguste ning vandaalitsemiste arv on tõusuteel.

 

 

 

 

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785