31. august 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tema sõnul hetkel mingit mõju märgata ei ole.

„Raske öelda, mida tulevik toob. Pigem usun, et see mõju jääb marginaalseks,“ kommenteeris Vahter.

Põhjuseid selleks on mitmeid:

Isikute ring, kes võivad Tallinna üürikorterites üürimist taotleda, on piiratud. Peamiselt on need korterid siiski mõeldud Tallinna linnale oluliste inimeste jaoks: õpetajad, arstid, raamatukogude töötajad, politseinikud, noored pered ja muud sarnased isikud. Juhul kui neid tingimusi muudetaks, siseneks linn juba kinnisvaraärisse.

Samuti ei koosne üürnike poolt makstavad tasud ainult üürimäärast, vaid lisaks peab maksma ka kommunaalteenuste eest. Viimased sõltuvad nende hulgast, mida linn nende sisse arvestab. Näiteks võivad hinda oluliselt mõjutada turvateenus, heakorratasud jne. Samuti on kommunaalkulude oluliseks mõjutajaks hoone planeering (korteri tubade arvu suhe korteri üldpinda ning kasuliku pinna ja üldpinna suhe). Lõpuks, ega korterite üür tasuta ei ole, vaid siiski soodushinnaga.

Lisaks ei pruugi kõigile sobida linna poolt väljapakutud asukoht ja hoone suurus. Täna käib jutt siiski Lasnamäe linnaosas paiknevatest korruselamutest.

Mis puutub munitsipaalkorterite mõjust kinnisvarabüroodele siis üürivahenduse puhul on tegemist marginaalsete tuludega. Kui üldse, siis võib mõju olla mõnele konkreetsele maaklerile.