31. august 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Bauhof: suvila turvalisus peitub tervikus

Suve lõpus suvilast tagasi linna kolivate inimeste suurimaks küsimuseks on kuidas turvata pimedaks ja pikaks talveks üksi jääv suvila, kirjutab Bauhofi arendusjuht Artur Ande.

Korteris piisab kindluse saavutamiseks  metalluksest ja turvalukust ning lihtsamast signalisatsioonist. Seevastu suvila tervikliku turvalisuse tagamine osutub oluliselt keerulisemaks, kuna kaasaja suvilaarhitektuuris kasutatakse lisaks suurtele akendele ka palju klaasuksi. Seetõttu tuleks suvila turvaliseks muutmisel pöörata tähelepanu peale lukkude ka akendele ja võimalusel signalisatsiooniseadmetele.

Turvakonseptsioon

Suvila soovitud turvalisuse saavutamiseks tuleks koostada turvakonseptsioon. Turvakonseptsiooniga pannakse paika kinnistu soovitav turvatase, kaardistatakse peamised turvariskid ja pakutakse terviklik lahendus.

Millele tähelepanu pöörata?

Suvila turvalisus algab suvilakoperatiiviv aiast ja väravate lukustamisest ning ümbritseva territooriumi kaitsest. Seejärel tuleb samaväärselt turvata kõik uksed, olenemata sellest, kas nad on klaasist, puidust või rauast. Järgnevalt kontrollitakse akende turvalisus sõltuvalt sellest, kas nad asuvad esimesel või kõrgemal korrusel. Elektroonilise valve puhul tuleb arvestada suvila turvatsoonideks jaotamise vajadust ja turvafirma saabumisele kuluvat aega häire korral. Turvakonseptsioonile paneb punkti toimiv ja õigeaegselt pikenev kindlustus.

Piira krunt ja lukusta väravad!

Aed on esimene takistus soovimatu külalise teel. Me suudame küll hankida aia, kuid väravad jätame ometi avatuks. Põhjus on nimelt selles, et eraldiseisvat värava võtit ei viitsi me kunagi kaasas kanda ja külaliste saabudes on väravat ebamugav avamas-sulgemas käia. Jalgvärava lukus hoidmiseks piisab olemasoleva värava lukusüdamiku kodeerimisest nii, et seda saab avada välisukse võtmega. Lisaks võimaldab aiavärava varustamine audio või video-fonosüsteemiga väravat toast avada. Eelnevate täienduste hankimine jalgväravale nõuab investeeringut  alates 1500-st kroonist.

Palju turvauksi üks võti

Mitte ainult peauksel vaid igal maja välisfassaadis oleval uksel peab olema turvalukk. Klaasprofiiluste puhul on soovitav kasutada mitut või mitmepunktilukke. Suure võtmekimbu probleemi lahendab n.n. sarilukustus, mille idee seisneb selles, et üks võti avab erinevaid uksi ja seda vastavalt läbipääsuõigustele. Seega piisab igale inimesele ühest võtmest, millega saab avada ja sulgeda nii aiavärava, peaukse ja muud suvila uksed ning lisaks ka vajalikud uksed töökohas.

Ka aken või verandauks võib olla turvaline

Väga sageli osutub just aken või verandauks suvila turvalisuse nõrgimaks lüliks. Probleemi aitab lahendada akende ja verandauste varustamine turvasulustega ja turvaklaasiga. Saksa või Soome tüüpi aknale turvasuluste lisamine nõuab kõigest paarisaja kroonist lisainvesteeringut akna kohta. Turvaklaasina on parim kasutada lamineeritud klaasi, mille hind sõltub lamineerimiskihtide arvust ja klaasi paksusest.

Hangi korralikud elektroonilise valve seadmed!

Ostes suvilasse odavaimad elektroonilise valve seadmed võid kindel olla pidevates valehäiretes ja väheste turvaalade loomise võimaluses. Kvaliteetsed turvaandurid säästavad sind öistest valehäiretest. Lisaks annavad korralikud turvaseadmed võimaluse suvila vastavalt vajadusele ja kasutusmugavusele paljudeks turvaaladeks jagada. Lisaks võid sa soovi korral nende alla territooriumi kontrollimiseks ühendada nii perimeetervalve, läbipääsu kui ka internetipõhise videovalve.

Mõtle enne!

Vältimaks halva juhuse võimalikkust, tasuks igal suvila omanikul läbi viia turvariskide hindamine ja turvakonseptsiooni loomine. Konseptsioonis pannakse esmalt paika soovitud terviklik turvatase ja lahendus. Seejärel määratletakse investeerimisvajadus. Kohesel võimaluste puudumisel võib vajalikke seadmeid ka järk-järgult hankida. Konseptsioonist kinnipidamisel vastavad ka üksikult hangitud seadmed samale turvatasemele ja säilib võimalus neid parema kasutusmugavuse saavutamiseks omavahel integreerida.

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785