13. august 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksuhaldur rahuldas I poolaasta jooksul 2099 ning jättis rahuldamata 499 ajatamise taotlust, ajatamisgraafikute täitmata jätmise tõttu tühistas maksuhaldur I poolaastal 1,7% sellel aastal kinnitatud graafikutest.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on menetletud taotluste arv kasvanud 71%, mille taga on nii halvenenud majandusolukord kui ka maksuhalduri aktiivne tegevus.

2009. aasta esimeses kvartalis esitati Maksu- ja Tolliametile 829 ajatamise taotlust, millest rahuldati 451, II kvartalis oli taotlusi 1769 ning rahuldati neist . Poolaasta lõppedes oli maksuvõlg ajatatud üle 2500 isikul kogusummas veidi alla 490 miljoni krooni, mis moodustab ligi 9% kogumaksuvõlast (ilma intresside jm kõrvalkohustusteta).

Võrreldes 2009. aasta esimese kvartaliga ei ole maksuvõlg viimastel kuudel enam nii kiiresti kasvanud – kui märtsi lõpuks oli võlasumma 5,2 miljardit krooni (olles kvartaliga suurenenud miljardi võrra), siis augusti algul oli see 5,8 miljardit. Nii esimeses kui teises kvartalis kasvas enim käibemaksu võlg.

Võlglaste arv on samal ajal 89 tuhandelt tõusnud 139 tuhandeni, kuid see on hetkel eelkõige põhjustatud füüsiliste isikute maamaksu tasumisega hilinemisest, juriidilisest isikust võlglaste arv pole oluliselt tõusnud. Maksuvõlglaste koguarvust on praegu ca 24 000 juriidilised ja 115 000 ehk 83% füüsilised isikud. I kvartali lõpus olid vastavad numbrid ca 21 500 ja 68 000 isikut. Kõige raskem olukord on hulgi- ja jaekaubanduses ning mootorsõidukite remondi alal (29% juriidilistest isikutest põhimaksuvõlglastest), järgneb ehitus (18%) ning töötlev tööstus (14,5%).

Majanduskriisiga kaasneb paratamatult maksuvõlgade kasv, mis paneb maksuhaldurile keerulise ülesande võlad kätte saada, kuid tagada samas elujõuliste ettevõtete püsimajäämine. “Kuigi majanduslangus on suurendanud riske ulatuslikemaks maksupettusteks, täheldame enim siiski tavalisi makseraskusi – maksud deklareeritakse ausalt, kuid neid ei suudeta tasuda. Kindlasti on parem aus võlg ja maksumaksja, kes kasvõi läbi ajatamise püüab oma kohustusi täita, kui ettevõtete suundumine varimajandusse või massiline pankrotistumine, mis toob kaasa tööpuuduse suurenemise ja maksumaksjate hulga vähenemise,” ütles MTA peadirektor Enriko Aav.

Aava sõnul kaalutakse eriti põhjalikult nii ajatamistaotluste rahuldamist kui pankrottide algatamist. Maksu- ja Tolliameti menetluses oli poolaasta lõpu seisuga 970 pankrotis juriidilist isikut, kelle kogumaksuvõlg moodustab 1,02 miljardit krooni. Sama perioodi jooksul on maksuhaldur esitanud 4 pankrotiavaldust ning 343 nõudeavaldust.