6. august 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2007. aasta 3. jaanuaril tegin mõned ennustused alanud aastaks. Ehkki nood tundusid toona mulle endalegi väga radikaalsed, ületas reaalsus kõige karmimad prognoosid mäekõrguselt.

2007. aasta 3. jaanuaril Äripäevas ilmunud prognoos:

Uus aasta eristab sikud lammastest

Enn Tosso

Alanud aasta eristab kinnisvaraturul sikud lammastest ehk hea kinnisvara leiab ikka ostjaid, ent rämps kaotab igasuguse väärtuse.

Eelmise aasta teisel poolel omandas taas mõtte mõiste "kinnisvara müümine". Lõppema hakkas hullumeelne olukord, kus defitsiit oli nõnda suur, et vahendusfirmad tegelesid korterite jaotamisega. Huvilisi oli nii palju, et osta said vaid kiiremad. Hind ei mänginud mingit rolli. See aeg sai õnneks otsa.

Alanud aastal võib ennustada trendi süvenemist. Kuna ostjaid jääb oluliselt vähemaks kui müüjaid, hakatakse selget vahet tegema kvaliteetsel kinnisvaral ning rämpsul.

Kesklinna miljööväärtuslikud korterid, aga ka korralikult ehitatud uuselamud jäävad endiselt hinnatuks ning nende hindadega ei juhtu midagi. Ent oma oinapäev saabub lõpuks mägede tüüpkorteritele ning kehvas kohas nigela kvaliteediga kipsmajadele. Seda ei saa isegi krahhiks nimetada, ent kehva asja lihtsalt keegi enam ei osta ning selliste korterite ning majade hinnad paratamatult langevad.

Kinnisvaraspekulant, kes möödunud aastal kaeti salapärasuse ning kõikelubatavuse oreooliga, saab põrmu tallatud. Ehk nimi kinnisvaraspekulant saab sõimusõnaks ning luuseri sünonüümiks. Paljud spekulandid peavad oma kinnisvara kahjuga maha müüma ning jäävad ka pankade ees võlglasteks.

Samas, need, kes ostsid kinnisvara elamiseks ning ei plaani mõne aasta pärast müüa, ei pea muretsema. Kinnisvara on endiselt parim investeering ning hinnad tulevikus tõusevad. Ent see ei juhtu enam sel kümnendil.

Kuna Euribor tõuseb ning laenutingimusi hakatakse karmistama, muutub taas aktuaalseks korteri üürimine. Arenenud riikides on täiesti normaalne, et osa inimesi ei soetagi endale kunagi kinnisvara ning eelistavad olla üürnikud. Kuna enese lõhkilaenamine pole enam rahvuslik spordiala, kujuneb lõpuks välja toimiv üüriturg. Eelistatakse pikki üürilepinguid, millega kaasneb ka märkimisväärne hinnasoodustus. Kes soovib korterit üürida kolmeks kuuks, peab maksma sisuliselt topelthinda.

Prognoosid:

Mägede korterite turul saabub kaua oodatud ning kardetud hinnalangus ning keskmine hind langeb 17 000 kroonini ruutmeetri kohta (2007. aasta alguses 25 000 kr/m").

Uute korterite arendamine jätkub endise hooga, ent ostuhuvi langeb sedamööda, kuidas pakkumine kasvab. Tallinnas tuleb pakkumisele üle 2000 uue korteri. Kuna spekulandid kauem oodata ei saa, realiseeritakse paljud n-ö teise ringi korterid odavamalt, kui arendajad seda pakuvad. Viimased siiski hinnas järgi ei anna. Müüki paisatakse tohutu hulk uusi kortereid ning valik on seinast seina.

Maade ja majade turg hangub. Keegi hinnas järele ei anna, ent tehinguid toimub vähe.

Ärimaade hinnad rallivad, võtmeküsimus on see, mida ärimaale ehitada saab.

Tööjõu nappus sunnib firmasid oma töötajate eest hoolitsema ning otsitakse uusi ning kvaliteetseid büroopindu. Kõrgema kvaliteediga kontoripindu napib, ent kehvas seisukorras bürood ei soovita mingi hinna eest rentida.

Üürikorterite hinnad tõusevad. Kuna laenamine muutub kallimaks ning laenutingimused karmistuvad, suureneb nende inimeste hulk, kes on sunnitud ostmise mõtted määramata tulevikku lükkama. Alla 4000 krooni pole elamiskõlblikku üürikorterit võimalik leida.

Kommentaar

Eero OlanderBRC Kinnisvara juhatuse esimees

Krahh ei tule nii lihtsalt. Kinnisvaraturg ei saa praeguses olukorras sisemiste faktorite mõjul kokku kukkuda, kuid loomulikult mõjutavad seda negatiivsed sündmused maailma majanduses. Kuid ka selline olukord ei too kaasa kollapsit, vaid turu ajutise seisaku.

Raskuste korral ei teki inimestel hüsteerilist vajadust oma kinnisvara müüa.