Uusarendused ootavad teid ja koole

Erinevalt nõukogudeaegsetest elamuarendusest on praegused tihti ilma jäänud poodidest, lasteaedadest, koolidest ning ühistranspordist.Õismäe infrastruktuuri raja...

"Omavalitsus oleks pidanud jälgima ja nõudma arendajalt, et uues elamurajoonis kerkiksid laseaiad ja koolid ning kujuneks ühistransport," osutas OÜ Grand Kinnisvara juhataja Marek Kerna buumiaegsete uusarenduste nõrkustele.

Võrreldes punaokupatsiooniaegsete arendustega Tallinnas Mustamäel ja Õismäel ning Tartus Annelinnas tegeleti nüüdisaegsete puhul pigem vaid hoonete püstitamise ja raha teenimisega, jättes pahatihti tähelepanuta muidu igati loomulikud teed, lasteasutused, poed-apteegid ja ühistranspordi.

Omavalitsuste ämber

Edaspidi peaks arendaja uue arenduse loomisel minema omavalitsusse koos infrastruktuuri arendamise plaanidega. "Elurajooni tuleb ju elama mitte ühik, vaid inimene. Siit edasi on arendaja ja omavalitsuse läbirääkimiste küsimus," lisas kinnisvarafirma juhataja.

Kerna lisas, et eks olemasolevates põlluarendustes peab nüüd igaüks ise oma suppi sööma. Teisalt aga on tulemas valimised ning elanikud vaadaku hoolega, mida omavalitsustegelastelt nõuda.

Ühtset lahendust üle riigi pole - igale arendusele tuleb läheneda individuaalselt. "Eks need põlluarendused ole omavalitsustele üks peavalu, kuid kardetavasti ükskord see probleemistik kumuleerub," ohkas Kerna.

Rajamata poed ja lasteaiad

Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier kinnitas, et tõepoolest kerkisid nõukogudeaegsetes arendustes koolid, lasteaiad ja poed teatud viivitusega, aga mitte nii hilinenult või poolikult kui nüüdsetes.

"Algul olid korterpoed, siis ehitati suured kauplused, kuid ühistransport käivitus kohe mürinal," meenutas ta üle nelja kümnendi tagust elu "mägedel".

Näiteks tõi ta punavõimuaegse impeeriumitehase Dvigateli, millel lasus toona linna ees kohustus rajada koos elamutega ka apteek, koolid ja lasteaed. Küll puigeldes, kuid siiski said need tehtud.

"Ma ei oska öelda, kus oli viga. Detailplaneeringud olid ju enamasti olemas ja omavalitsused oleksid pidanud avaldama survet," rääkis Seier. Pealegi on see üleriigiline häda, et koolid-lasteaiad jäid tihti ehitamata ja mõnes kohas polnud planeeritudki.

Ehkki nüüd on mitmed arendajad lakanud olemast, jäävad ehitusjärelevalve teenistuse direktori sõnul sellised n-ö arendajad meelde ja sellest saab hea hoob. "Ja linnal neid hoobasid jätkub," lisas Seier kavalalt.

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Merko otsib SEKUNDAAROSA PROJEKTEERIJAT

Merko Ehitus Eesti AS

29. september 2017

Ermeesia otsib ENERGIATÕHUSUSE SPETSIALISTI

M-Partner HR OÜ

22. september 2017

Ehituse erilehed