1. juuli 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

TNS Emori korraldatud uuring näitab, et juuni keskpaiga seisuga omavad suitsuandurit Eestis 55 protsenti leibkondadest. Mullusega võrreldes

on lisandunud umbes 100 000 kodu. 2007 samal ajal oli see näitaja 18 ja 2008 samal ajal 38 protsenti.

Kõige enam on lisandunud suitsuandureid seni kõige halvemini varustatud venekeelsete elanike eluruumidesesse – kasv koguni 35

protsendipunkti. Vahe venekeelse ja eestikeelse elanikkonna varustatuses on aastaga tunduvalt vähenenud (kui 2008 oli see 25, siis 2009 vaid kaheksa protsenti).

Märgatavalt on paranenud ka olukord suurtes linnades (+33%) ning enam kui kaheksa korteriga kortermajades (+22%).

Kui Virumaa regioonis oli suitsuandur eelmise aasta novembris olemas vaid neljandikul, siis käesoleva aasta juunis oli see juba enam kui

pooltel (52%) küsitletutest (kasv 27%).

Uuringust selgub ka, et praktiliselt kõik Eesti, sh Lääne- ja Ida-Virumaa elanikud (98%) on teadlikud suitsuanduri kohustuslikuks

muutumisest. Võrdluseks: 2007. aasta kevadel oli see teadlikkus Virumaa regioonis vaid 38 protsenti.

Ligi 70 protsenti elanikest peab vajalikuks, et päästeteenistus käib kodudes suitsuanduri olemasolu kontrollimas.

Päästeteenistuse järelevalveametnikud alustavad suitsuandurite olemasolu kontrollimist piirkondadest, kus tuleohutusega on rohkem

probleeme. Ametnik teatab oma tulekust ette, kannab päästeteenistuse vormi ja on kohustatud näitama töötõendit, millel ametniku nimi, näopilt ja ametitõendi number.