Lasnamäe tüüpkorter annab aimu eluasemeturu suunast

Umbes kinnisvaraturul annab uutest trendidest aimu korterite, eriti Lasnamäe omade müük ja üürimine. Kinnisvaraturg omakorda vaatab pankade poole.

"Kui kinnisvarahindade ralli algas Lasnamäelt, siis see ka lõppes seal," tõdes Grand Kinnisvara OÜ juht Marek Kerna. Pealegi on ju see ala Eesti elukondliku kinnisvaraturu osa, kus liigub 60% rahast. "Enamik väljastpoolt Tallinna tulnud inimesi ju alustavadki oma pealinnaelu just Lasnamäelt," selgitas ta.

Seega on Lasnamäe korterite üüri ja müügi alal Kerna kinnitusel kui Eesti kinnisvara Nasdaq, mis võib elukondlikul kinnisvaraturul toimuvast juba üht-teist ette kuulutada.
Lasnamäel esmareaktsioon

Arco Vara vanemmaakler Maia Daljajev aga ei usu, et Lasnamäe oleks mingi elukondliku kinnisvaraturu indikaator. Oma sõnade kinnituseks tõi ta pealinna korterite üüriruutude hinnad, mis kesklinnas on 7000-8000, Mustamäel 4000 ja Lasnamäel alles 3000-3500 krooni. Seega on tema tõdemusel Lasnamäe üsna omaette segment ja sabassörkija.

Siiski jääb Kerna oma juurde: kuna praegu kiputakse sealt Lasnamäelt ikka ära, siis langevad kinnisvaraturul hinnad edasi. Mis edasi saab, ei julge ta lubada. Täpsema vastuse saamiseks soovitas ta vaadata pankade poole.

"Kui Swedbank müüb nüüd igal tööpäeval ühe korteri, siis see annab kinnisvaraturu langusele kindlasti tõuget," lisas ta.

Ühelt poolt muutub ju laenumaksega hädas olija panga silmis ametlikult võlglaseks alles 60päevase makseviibimise korral. Tegelikult reageerib pank kliendi laenuosa tasumata jätmisele juba nädalaga. Seega võib Kerna sõnul olla viivises laene enam mitte 9%, vaid juba rohkem. Näiteks Lätis on ametlikult laenuvõlglasi 24%. Nüüd oleneb pankadest, kas nad koguvad võlgnike tagatised-kinnisvarad fondidesse ja ootavad müügiga või paiskavad need turule.

Näites Rootsis müüsid pangad 1990. aastate alguse kriisi ajal erifondidesse kogutud laenuvõlglaste tagatised tõusva turu tingimustes kasuga maha. "Siin sõltub kõik pankadest, kinnisvarainimesed laiutavad käsi. Sügisel paistab, mis edasi saab," jäi Kerna nõutuks.

Probleemiga liitub majanduse elavdamiseks väljapakutud krooni devalveerimine. Kerna sõnul on see pigem riiklik meede, kuid siis tuleb kohustada pankasid, et need teeksid kroonilaenudeks ümber eurolaenud, mida on 90% laenuportfellist. Vastasel juhul järgneb sotsiaalne katastroof - muutuks ju siis näiteks miljonikroonine tagatisvara 30protsendise devalveerimise puhul äkitselt kõigest 0,7 miljoni krooniseks…

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed