25. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti Pank prognoosib, et aasta lõpuks on viivislaenude osakaal kasvanud 5,5 protsendilt 9 protsendini. Lätis on viivisvõlgasid 24% ja mul tekib küsimus, et mille poolest on Eesti Lätist parem. Laias laastus on ju tegemist Baltikumi turuga,“ rääkis Kerna. „Ajakirjandusest käis läbi, et Swedbank paneb iga päev müüki ühe korteri ja ma arvan, et see arv kasvab, sest iga päev saab mõnel laenuvõtjal 60 päeva täis ja laen muutub hapuks,“ lisas ta.

Kerna hinnangul sõltub kinnisvaraturu aktiivsus ja hinnad vaid pankadest. „Turu käitumine sõltub pankadest ja keegi tegelikult ei tea, mis on raha hind ning mis on vara väärtus. Näiteks pakutakse miljoni krooniga korterit, aga ost võib toimuda kas 200 000, 300 000 või hoopis 600 000 krooniga,“ märkis Kerna, kes on veendunud, et pankadel on plaan B juba välja mõeldud.

„Sügisel tulevad uued kommunaalmaksed, laenud on seotud euroga, palgad vähenevad… Mingid otsused tuleb ju vastu võtta ja see otsustamise aeg on sügisel. Arvestades aga seda, et otsuseid tehakse viimasel ajal kiiresti, võib see juhtuda ka juulis, just puhkuste ajal. Kui pangad paiskavad laojäägi müüki, võib tulla sotsiaalne katastroof,“ sõnas Kerna kurjakuulutavalt.

 See, et võlglasi üha juurde tekib, on hädasignaaliks ka arendajatele, kes on alustanud totaalset tühjendusmüüki. „Praegu käib paanikamüük, sest keegi ei tea, mis sügisel ees ootab. Kinnisvara müüakse alla omahinna, et vähegi raha koju tuua, sest kõigil on ju kohustused,“ nentis Kerna.

Grand Kinnisvara juhi sõnul on neilgi olnud vaja teha raskeid otsuseid nagu kõigil selles valdkonnas tegutsejatel. „Keegi ei võida seda lahingut, küsimus on vaid selles, kes kui väheste kaotustega sellest välja tuleb. Aga igale mõõnale järgneb tõus ja meie valmistume selleks,“ lisas Kerna optimistlikumalt.